Pirital haisev meri annab märku Tallinna lahte voolavast reoveest
“11. juulil Russalka ja Lasnamäe sademevee kollektoritest võetud proovide mikrobioloogilised analüüsid näitasid teatud koguse fekaalse reostuse sissevoolu Tallinna lahte. See viitab asjaolule, et sademeveesüsteemidesse juhitakse ka reovett,” tunnistas reostuse olemasolu Tallinna keskkonnaameti osakonnajuhataja Madis Kõrvits.
Proove võeti ühtekokku neljast kohast: Lasnamäe sademevee väljalasust Lauluväljaku juures ning sellest umbes 50 meetri kauguselt merest ja Russalka sademevee väljalasust ning sellest 50 meetri kauguselt merest.
Merest võetud proovid näitasid reostuse lahjenemist ja mere isepuhastusvõime toimimist, mistõttu Russalka kollektori lähedusest võetud merevee proov oli reostusest puhas. Lasnamäe kollektori läheduses merest võetud proov oli võrreldes Russalka ümbrusega reostatum. Samal ajal tehtud sademevee väljalaskude vee keemilise analüüsi tulemused ei näita reostunud vee sissevoolu. Merevees näitasid analüüside tulemused Kõrvitsa sõnul normist suuremat orgaanika sisaldust. Sellest järeldub, et sademevee väljalaskude kaudu merre voolav toitaineterikas vesi põhjustab mitmete vetikaliikide vohamist, mis surres põhja settivad. Tallinna lahe suletuse tõttu ei kanna hoovused surnud vetikaid ära, vaid pigem toovad juurde ning need hakkavad lagunedes lehkama.
Kõrvits pakkus välja ka võimaliku lahenduse: “Abinõu-dest võiks kaaluda lahe meresetetest puhastamist, samas võib see olla ka väga ohtlik ja tuua kaasa ettenägematuid tagajärgi, sest ei tohi unustada, et meresetted sisaldavad ka endise Tselluloosi- ja Paberikombinaadi raskestilagunevaid jäätmeid, mis praegu on nii-öelda uinuvas olekus,” leidis ta.
Samuti peab AS Tallinna Vesi Kõrvitsa sõnul tõhustama kontrolli sademevete trasside ja Lasnamäe elamupiirkondade torustike ja ühenduste osas.
Trahvida ei saagi
AS-i Tallinna Vesi avalike suhete juht Karita Sall kinnitas, et Tallinna Vesi teeb ebaseaduslike ühenduste avastamiseks eramajaomanike hulgas pistelist kontrolli. Salli andmetel on Pirital avastatud ja registreeritud mitmeid ebaseaduslikke ühendusi, kuid Tallinna Veel puudub õigus määrata trahve või teha ettekirjutusi.
Lähemal uurimisel selgub, et reovee laskmise eest polegi võimalik trahvi teha, sest seadusandluses (keskkonnaministri 31. juuli 2001. a määrus nr 269 “Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord”) on limiteeritud ainult naftaproduktide sisaldus ning see on kõigis võetud proovides jäänud lubatava piiridesse.
“Seega on majaomanike endi hoolivus kaevude korralikul tühjendamisel see, mis peaks aitama kaasa meid ümbritseva keskkonna puhtusele,” nentis Sall ja pakkus ajutise lahendusena välja ka rannariba puhastamise sinna kogunenud vetikatest.
Kuidas kommenteerite Pirital hõljuvaid aroome, mida teha, et siin ei haiseks?
Roman (35)
Üleüldse tundub see olevat merelõhn, aga mulle tundub, et siin on mingeid laevajäätmed ka. Vaja on reostajad kinni püüda ja öelda inimestele, kuidas neid karistati.
Regina (23)
Äkki on selle üsna jäleda haisu põhjustajaks vetikad või linnud, kes siin elavad? Merebioloog ma ei ole, ei tea, mida selle haisu kaotamiseks teha.
Svetlana (53)
See on väga ebameeldiv, see on siin puhkuse koht ja siin käib nii palju rahvast ja kogu aeg see lõhn häirib, peletab inimesed eemale. See tuleks ära puhastada.
Gerda (35)
See hais häirib küll. Ma arvan, et see tuleb solgist, mis siin mere ääres on. Töötuid on ju palju, linnavalitsus võiks midagi organiseerida ja selle ära koristada.
Kalev (46)
Väga vastik hais on siin Pirita tee ääres, suisa uskumatu, et see merest võiks tulla. Välipeldik ei haise ka nii rõvedalt kui see rannaäär.
