1941. aastal Lääne-Virumaal Koidukülas põllul tegutsenud eestlased, Arnold Esinurm ja ta teismeline poeg Helmut näevad, kuidas metsast sööstab välja võõras mees, vintpüss käes, granaadid vööl, näos meeleheide ja hirm.

See on oluline hetk, sest see mees on 1968. aastal Tallinna Kalevi võrkpallivõistkonna tuhandete eestlaste rõõmuks ja venelaste meelehärmiks üllatuslikult Nõukogude Liidu meistriks tüüriv Ivan Dratšov.

Kolm tema kaaslast on just tapetud ja Dratšov ei tea, mida edasi teha.

Omapäraselt kombel said sel põllul saatuse tahtel kohtunud inimestest suured sõbrad. Dratšov kirjutas hiljem Arnold Esinurmele suisa nii: "Te kirjutate, et on väga hea, et ma pole teid unustanud. Kallis isa, ma unustan pigem oma nime kui teid."

Avalehele
26 Kommentaari
Loe veel: