Põhiseaduse muudatus, mis tõstab eesti kultuuri ja rahva kõrval riigi põhieesmärgina esile eesti keele säilimise, kogus eile riigikogus kõigi 93 kohal olnud saadiku poolthääle ning seda sätet toetab ka vastne koalitsioonileping.
Esmakordselt hääletas põhiseaduse muutmise poolt kaks erinevat riigikogu koosseisu.
“Iseenesest ei taga see muudatus põhiseaduses midagi,” ütles Tallinna ülikooli professor keeleteadlane Martin Ehala. “Keele püsimine sõltub eelkõige keelekasutajatest ehk meist kõigist ja sellest, kas ühiskond on nii sidus, et inimesed tahavad sinna kuuluda,” lausus professor.
Koalitsioonipoliitikud juhtisid eile riigikogus seadust vastu võttes tähelepanu koalitsioonileppele, kus eesti keelt puudutav osa on isegi pikem kui kultuuri üldisemalt käsitlev.
“Oleme juba nii rikkad küll, et anda raha niisugustesse kohtadesse, mis ei too kiiresti tagasi, kuid mille mõju on määrav 20–30 aasta pärast,” lisas Ehala.
Valitsus on lubanud tõsta Wiedemanni keeleauhinna summa miljoni krooni peale, seada sisse miljonikroonine aastapreemia õpetlasele, kelle panus eestikeelse doktoriõppe ja teaduse edendamisse on olnud suurim. Miljonite kaupa on lubatud summasid eesti keele mitmes suunas arendamisse.
Eestikeelne arvuti
Ehala sõnul on aga kõige olulisem emakeelse arvutikeele arendamine, mis on ka koalitsioonileppes mitme punktiga kirjas.
“See on sama tähtis kui eestikeelse ajakirjanduse teke 19. sajandil, mil Eestis oli ju saksakeelne ajakirjandus olemas, ja nüüd võib öelda, et meil on ju ingliskeelne arvutikeel,” ütles Ehala. “On äärmiselt tähtis, et viie aasta pärast saaks me arvutiga suhelda eesti keeles, et arvuti saaks eestikeelsest kõnest aru,” lisas ta.
Koalitsioonilepe näeb lisaks Eestis elavate muulaste ja ka eestlaste eesti keele õpetamise ja arendamise kõrval vajadust avada eestikeelne kool ka üle lahe Helsingis.
“See kool on väga vajalik, sest Helsingis elab ju palju meie inimesi,” ütles Ehala, viidates sellele, et ilma eestikeelse koolita võivad need eestlased kui keele edasikandjad kaduda.
