Poisid jäid matemaatikas alla
Noormehed jäid tänavu matemaatika riigieksamil tütarlastele märgatavalt alla, kuid suutsid neidudest paremat keskmist tulemust näidata keemias ja geograafias.
“See oli kõige suurem üllatus, et poisid olid matemaatikas tüdrukutest nõrgemad,” ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse matemaatikust analüütik-statistik Anti Teepere.
“Seda on ka varasematel aastatel olnud, kuid tänavune tulemus üllatas ka pikemalt riigieksamitega tegelenud kolleegi,” lausus esimest aastat riigieksamite statistilist analüüsi tegev Teepere.
Poiste keskmine punktisumma oli sel aastal väga keeruliseks peetud matemaatikaeksamil 47,7 ning tüdrukutel veidi üle 50 punkti. Samas täispunktide saajaid oli noormeeste hulgas kolm korda rohkem kui tüdrukute seas – 14 viie vastu.
Poisid paremad keeltes
“Tüdrukud on püüdlikumad, paremini dresseeritud ja tunnevad tüüpülesanded kiiremini ära kui noormehed ning ülesannetest osad sobivadki rohkem tüdrukutele ja teised jälle noormeestele,” lausus Teepere. “Pealegi on matemaatikaeksam muude eksamitega võrreldes hoopis teistsugune – iga ülesanne on nagu väike kirjand,” lausus ta, lisades, et eksamitulemuste sisulisem analüüs seisab veel ees.
“Võimalik, et selle juuri võib otsida meie kasvatusest, kus poisid saavad algusest peale rohkem nahutada – lihtsam on talle halb hinne ära panna, kui pahandusetekitajaga pikemalt tegelda,” tõdes Teepere ja tunnistas, et ei ole ka ise õpetajana olnud sellisest süüst prii.
Siiski paistsid noormeeste tulemused silma näiteks keeltes, aga ka geograafias ja keemias. “Inglise keeles ei saa ma õpetajana küll vahet teha, et poisid on tüdrukutest paremad keeleoskajad,” ütles Järvamaa Aravete keskkooli inglise keele õpetaja Larissa Espenberg.
“Eks tüdrukud on rohkem tuupijad ja kui poisid juhtuvad parema keelevaistuga olema, siis võivad nad ka eksami paremini teha, aga üldiselt sõltub see ikka õpilastest ja erinevail aastail on nad erinevad,” lausus Espenberg.
Teepere sõnul murdsid seekordsed eksamitulemused müüdi, et vene õppekeelega koolides on matemaatika ja teised reaalained eesti koolidega võrreldes paremal tasemel. “Teame varasemast, et vene koolide õpilased esinevad hästi just matemaatikaolümpiaadidel, kuid tegelikkuses on see muutuma hakanud,” lausus analüütik.
Venekeelsete koolide eksamitulemused olid eesti koolidest paremad vaid keemias. Matemaatikas olid eesti noored vene noortest tublisti üle – 52,4 punkti 47,6 punkti vastu. Suur vahe oli ka geograafias ja inglise keeles – isegi üle kümne punkti. Inglise keele puhul on põhjuseks toodud see, et vene koolides õpitakse inglise keelt teise võõrkeelena, eesti koolides on see enamasti aga esimene võõrkeel.
Kehvemate tulemuste suundmust näitavad ka eelmiste aastate tulemused ja siin on põhjuseks toodud, et juba hulk aastaid ei koolitata vene koolide õpetajaid Eestis vene keeles.
Äsja valminud vaheanalüüs näitas samuti, et gümnaasiumilõpetajate eksamitulemused on oluliselt paremad kui kutse- ja õhtukoolide ning täiskasvanute gümnaasiumi eksaminandide tulemused. Need tulemused kõikusid aineti isegi mitmekümne punkti võrra.
Näiteks oli keegi ajalooeksamil saanud kaks punkti. “Ilmselt oli tegu ühe loomulikust intelligentsist vastatava küsimusega – umbes nii, et küsimuses oli poliitiline anekdoot ja küsiti, millise ühiskonna kohta see käib,” tõi Teepere näiteks, kuidas võib eksamil kaks punkti saada.
Maksimum- ja miinimumpunktid
•• Sel aastal suutis rohkem kui 15 000 riigieksami teinu seas maksimaalsed sada punkti saada vaid 123 õpilast.
•• Enim maksimumpunkte tuli eesti keele kirjandi eest, kus 10 225 eksaminandist sai 100 punkti 77. Venekeelse kirjandi suutis saja punkti peale 3581 kirjandikirjutaja seas teha vaid kuus.
•• Suhteliselt palju oli maksimumpunktisaajaid ka matemaatikaeksamil – 19.
•• Samal ajal kuues aines neljateistkümnest ei küündinud kellegi tulemus maksimumini.
•• Teistpidi oli enim läbikukkunuid nii kirjandis kui ka matemaatikas. Eksaminandide seas oli ka null või kaks-kolm punkti saanuid.
•• “Üldises arvestuses on ka kutsekoolide õpilased, kellele riigieksamitulemus ei tähenda enamal juhul suurt midagi,” ütles riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse analüütik-statistik Anti Teepere. “Kuulsin ise trammis pealt, kuidas üks noormees ütles teisele: lähme teeme pulli, valime matemaatikaeksami – vean kihla, et saan null palli,” selgitas ta tulemuste suuri vahesid.
