Raigo Pajula

Lõuna politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse komissari  Janek Maasiku sõnul pöörduvad petturid abipalvega tuttava – aga enamasti võhivõõra poole palvega kasutada tolle pangakontot raha ülekandmiseks ja välja võtmiseks, kirjutab Tartu Postimees.

Tavaliselt põhjendab pettur teise konto kasutamise vajadust sellega, et ta enda oma on blokeeritud või pangakaart kadunud. Maasiku sõnul lastakse laenusumma laekumise järel ohvril sularaha välja võtta või kannab pettur summa edasi näiteks oma isiklikule arvele. Tihti veenab pettur ohvrit internetipangaga lepingut sõlmima ning läheb temaga panka kaasa. Pettur lepib telleriga asjad ise kokku, ohvril jääb vaid dokumenti näidata ja allkirju anda. Pärast jätab kuriteo plaanitseja pangast saadud lepingud, paroolikaardid ning salasõnad enda kätte ning pöördub hiljem internetis SMS-laene pakkuvate firmade poole, kes ohvri krediiditingimustele, vastamisel kannavad SMS-laenu kiiresti üle.

Maasiku sõnul on ohvriks langenud isikutel oht sattuda pankade maksehäirete nimekirja, mis võib edaspidi saada takistuseks laenu saamisel.