Politsei peavalu: kuidas meelitada noored Ida-Virusse
Politseitöölt lahkujaid on läbi aastate rohkem kui uusi värvatuid, sest Ida-Virumaale ei julgeta tööle minna. Prefekt Aldis Aluse sõnul kannatab just elanike turvatunne, kuna politseid pole tänaval lihtsalt näha.
Vivian Poolak oli üks umbes kümnest sisekaitseakadeemia lõpetanud noorest kadetist, kes suunati kolm aastat tagasi politsei Ida-Virumaa asutustesse tööle. Pärnust pärit 21-aastase tüdrukuna ei kolinud ta Jõhvi heal meelel, ent kuna muidu ei oleks ta politseis tööd üldse saanud ja pidanuks hakkama väljaõppele kulunud raha riigile tagasi maksma, ei jäänud talle ka valikut.
„Terve suve lükkasin tööleminekut edasi, sest kartsin sealset elu. Koolis räägiti, et seal on palju narkomaane, hakkama saab ainult vene keeles, tingimusi ei ole ja et üldse kõik on halb,” meenutab Poolak praegu. Tänavu suvel täitub konstaabel Poolakul Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinikuna kolm aastat ja 2009. aastal mujalt Eestist Jõhvi tööle läinud noortest on ta ainus, kes on ametis tänini.
Eelmisel nädalal tõusis Ida-Virumaa turvalisuse teema üheksa-aastase Varvara kadumise tõttu väga teravalt päevakorda ja pärast tüdruku surnukeha leidmist on Narva elanikud arusaadavalt mures ka oma laste heaolu pärast. Viviani-sugused patrullpolitseinikud on just need, kes tekitavad kohalikes linnades ja külades ringi liikudes inimestes turvatunnet. Ometi on Ida-Virumaal patrullpolitseinikest äärmiselt tõsine puudus. Prefekt Aldis Alus ütleb, et korrakaitsebüroosse (mille hulka patrullpolitseinikud kuuluvad) oleks vaja kohe palgata 40 inimest juurde ja selleks on olemas ka rahaline kate. Ainuüksi Narvas on tema sõnul praegu täitmata 18 ja piirkonna teises suuremas keskuses Jõhvis 17 kohta. Kui palju patrullpolitseinikke Narvas ja Jõhvis üldse ametis on, prefektuur ei avalda. Vabu kohti on ka kriminaalpolitseis ja teistes osakondades.
Aasta lõpuks peaks Ida prefektuuris töötama praegusega võrreldes 65 inimest rohkem, ent selle saavutamist ei pea Alus tõenäoliseks. Muudes Eesti piirkondades on tegemist võõra probleemiga.
„Reaalselt tähendab see, et me suudame ära teha ainult hädavajaliku ning politseid on Ida-Virumaal pildis vähem näha. See on see, mida inimesed tunnevad ja mis on läbiv teema kohtumistel kodanike ja omavalitsuste esindajatega,” räägib Alus. „Peaaegu igas vestluses tuleb see teema üles.” Üks patrull koosneb kahest inimesest ja selle jooksvaks ööpäevaringseks tänaval hoidmiseks läheb arvestuslikult vaja umbes 11 ametnikku. See tähendab, et ainuüksi kuiva matemaatika järgi on igal hetkel Narva ja Jõhvi tänavatel puudu poolteist patrulli. Politseitöö „tipptundidel”, näiteks nädalalõppudel ja palgapäevade perioodil, lähevad need käärid aga veelgi suuremaks. Ja nii tekib nõiaring.
Alus ütleb, et patrullid teevad küll lisavahetusi, ent sellest ei piisa. „Me oleme kahjuks muutunud reageerivaks ning mitte ennetavaks politseiks. Seda ilmestab väga hästi olukord liikluses,” viitab ta Ida-Virumaa arvukatele liiklusõnnetustele. Nimelt tegelevad patrullkoosseisud prioriteedina väljakutsetega ja kui parajasti ühtegi väljakutset ei ole, valvatakse avaliku korra järele riskiohtlikumates kohtades ja tehakse liiklusjärelevalvet. „Kui patrull sõidab kogu aeg ühelt väljakutselt teisele, jääb üldine korravalve teostamata,” nendib prefekt.
Ühelt väljakutselt teisele
Piirkondlike iseärasuste tõttu on Ida-Virumaal väljakutseid niigi rohkem kui teistes Eesti piirkondades ning seda näitab ka Vivian Poolaku töökogemus. „Nädalavahetuseti on kaheksa kuni 11 väljakutset vahetuse jooksul. Suvel on kümme väljakutset keskmine ja mõni öö ongi nii, et jooksed ühelt väljakutselt teisele,” räägib ta. Teiseks mõjub see otseselt ka politseitöötajate endi turvalisusele. „Politseipuudus annab tunda just siis, kui oled ohtlikus situatsioonis. Sa tead, et abi pole tulemas, kuna linna peal on ainult üks ekipaaž ja tema võib ka olla hõivatud. Saad loota vaid iseendale ja paarilisele,” kirjeldab ta harjumuspäraseks kujunenud olukorda.
Miks Ida-Viru politseis töökätest napib? Viimati saabuski sinna korraga rohkem noori tööle 2009. aastal ja nemad jagunesid kolme kategooriasse: ühed ootasid, et pääseksid võimalikult kiiresti ametisse kodukanti, ega viitsinud tööd teha, teised tegid aktiivselt tööd, töötasid end üles ja „müüsid” end kodukohta kallimalt maha ning kolmandad ehk kõigest kaks inimest tegid head tööd ja töötavad samas tänini.
Ametlike andmete järgi töötab kogu Ida prefektuuris, mis hõlmab ka Lääne-Virumaad, umbes 900 inimest. Eelmisel aastal lahkus neist töölt 79 ehk üheksa protsenti. Üheksaprotsendine voolavus ongi prefektuuri viimaste aastate keskmine tulemus. Ehkki suur, ei oleks see veel iseenesest katastroof. Kuid üheksaprotsendise lahkujate arvu kõrval on uusi tulijaid vaid kuus-seitse protsenti. See tähendab, et tööjõupuudus kasvab iga aastaga. Värsket tööjõudu saab palgata peamiselt sisekaitseakadeemia lõpetajate hulgast, ent Ida-Virumaalt pärit noored ei suuda akadeemiasse kandideerides pahatihti konkureerida eesti keelt emakeelena rääkijatega ja mujalt piirkondadest pärit noored Ida-Virusse ei ihka.
Lisatasu on napp
„Kooli astuda soovijal võib küll olla C1 ehk kõrgtasemel eesti keele oskus, aga vahetus võrdluses jäävad nad muudest maakondadest tulnud inimestele ikkagi alla,” ütleb Alus.
Midagi on siiski paranemas, ent kiiret lahendust olemas ei ole. „Sellel kevadel lõpetab sisekaitseakadeemia üheksa korrakaitsepolitseinikku, kes tulevad tööle Ida prefektuuri. Varasematel aastatel kõikus see arv kahest neljani.” Kasvu taga on prefektuuri enda värbamistöö, millele on hakatud rohkem rõhku panema.
Teise võimaliku lahendusena näeb Alus akadeemia plaani hakata alates sügisest õpetama korrakaitsepolitseinikke ka üheaastase kutseõppekava alusel. „Nii kui õppekava on valmis, saame hakata seda oma värbajate kaudu reklaamima ning sinna sobivaid kandidaate otsima.”
Ida-Virumaa on ainus maakond, kuhu tööle suunduvatele politseiametnikele makstakse lisamotivatsioonina juurde 63,91-eurost ehk vanas rahas 1000-kroonist regioonitasu. Koos selle, teenistusastmetasu ja lisatasuga võib patrullpolitseinik teenida Ida-Virus seega 730-eurost brutopalka. „Kas 63 eurost piisab, et kolida siia, rentida endale korter ning käia vahel ka kodus vanematel ja sõpradel külas? Natuke jääb puudu,” arvab Alus. Seepärast tahabki politseiamet hakata hüvitama väljastpoolt maakonda tööle kolinutele korteriüüri kulusid. Millal ja kuidas see plaan käivitub, on veel lahtine. „40 inimese üürikulude katmiseks on meil raha olemas,” kinnitab prefekt.
Kolmandaks lahenduseks peab Alus juba käikulastud otsust võimaldada prefektuuri töötajatel omandada kõrgharidust kaugõppe teel ka riigieelarvelistel kohtadel
Mis puutub omal ajal sunniviisil Ida-Virusse tööle saadetud Vivian Poolakusse, siis nüüd on ta enda sõnul saanud mitmeid tööpakkumisi teistest prefektuuridest, ent öelnud neist kõigist ära. „Mul ei ole põhjust viriseda ja ma ei leia, et mujal oleks märgatavalt parem töötada. Mul on väga hea välijuht ja väga hea paariline, kelle peale saan alati kindel olla,” ütleb ta. Ainsa miinusena toob ta esile Jõhvi kauguse Pärnust. Ent tänu mõistlikele töökaaslastele on tal võimalik oma graafikut pikalt ette plaanida ja seega aeg-ajalt ka kodus käia.
Sisekaitseakadeemia Ida-Virusse?
Valitsuskabinet arutab tõenäoliselt juba lähinädalail, kas kolida sisekaitseakadeemia Tallinnast Ida-Virusse või mitte. Eesti Päevalehe andmetel pidanuks teema olema juba täna kabineti päevakorras, ent võeti sealt viimasel hetkel välja.
Ühest küljest tekitaks see tõenäoliselt sealsetes noortes rohkem huvi politseierialade vastu ja mõjuks politseipõuale hästi. „Kui kadetid õpivad kolm aastat siin piirkonnas ja näevad oma silmaga, et tegemist on küll eripärase piirkonnaga, ent mitte midagi katastroofilist siin ei ole, aitaks see meie värbamiskampaaniale kaasa küll,” ütles Alus. Teisest küljest pelgavad aga politseijuhid, et osa Ida prefektuuri töötajaid läheksid hoopiski akadeemiasse tööle. Suuremat optimismi võimaliku kolimise suhtes ei ole üles näidanud ka akadeemia juhtkond, kes pelgab, et praegused õppejõud ei taha Ida-Virusse käima hakata ja seetõttu langeks õppetöö kvaliteet.
Hakkama peab saama kahes keeles
Oma osa Ida-Viru politseidefitsiidis on ka sellel, et mõni aasta tagasi saadeti töölt ära need inimesed, kelle eesti keele oskus oli null. „Osal ei olnud mitte mingit keeleoskust ning puudus ka motivatsioon õppida ja tööd teha. Kes ennast keeletasemega vastavusse ei tahtnud viia, vabastati töölt,” rääkis Aldis Alus.
Ta tunnistab, et keeleoskus on prefektuuris veel kohati probleemiks. „Oleme seadnud prioriteediks, et tähtsate kuritegude avastamisega tegelevad ja kõrgemini tasustatud inimesed peavad oskama eesti keelt kõrgtasemel. Nad kas teevad keeleeksami ära või astuvad madalamale kohale.”
Kas aga kõik politseiametnikud peaksid Ida-Virus oskama eesti keelt kõrgtasemel? Alus arvab, et näiteks just korrakaitsebüroos võiks kaaluda tingimuste leevendamist, ent mingil määral peavad riigikeelt oskama kõik. „Me ei saa korraldada igapäevast tööd nii, et prefekti otsuseid tuleb tõlkida vene keelde.”
Peale eesti keele kursuste korraldamise õpetatakse prefektuuris noortele ka vene keelt.
Prokuratuur: Varvara kägistati
Prokuratuuri teatel olid Narvas tapetuna leitud üheksa-aastase Varvara kaelal kägistamise jäljed.
Täpse surmapõhjuse annab ekspertiis, mis ei ole veel valmis. Samuti on prokuratuur kindlaks teinud, et tüdruku kallal pandi toime seksuaalkuritegu.
Viru ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja sõnul oli tüdruk tapetud mujal, mitte paigas, kust ta leiti. „Varvara surmaaja osas annab vastuse ekspertiis, mis ei ole veel valmis,” märkis pressiesindaja. Kahtlustatavana ei ole praegu kedagi kinni peetud.
Üheksa-aastane Varvara jäi Narvas kadunuks pühapäeval, 18. märtsil. Tema surnukeha leidsid vabatahtlikud otsijad reedel, 23. märtsil Narva jäähalli läheduses asuvalt tühermaalt lume alla peidetuna.
Politseitöö tegemata ei jää
Raivo Küüt
politsei- ja piirivalveameti
Politseitöö ei jää Eestis tegemata, ka mitte nendes piirkondades, kus politseinikke on keerulisem leida. Ida prefektuuris see tõesti nii on, kuid vajaduse korral tehakse seal olemasolevate politseinike poolt tööd suurema koormusega ja see on ka
tasustatud. Oleme politseis lahenduste otsimisega tegelenud päris palju. Näiteks oleme selleks otsustanud suunata sisekaitseakadeemiasse 15 kadetti, kes lähevad lõpetamisel tööle Ida prefektuuri. Lisaks on tublimatel õppuritel võimalik saada stipendiumi. Tööd Virumaa politseinikele jagub ja see saab ka täiendava motivatsioonina vastavalt tasustatud – selleks on Ida prefektuuri politseinikele makstav regioonitasu ja ka eluaseme hüvitamine väljastpoolt regiooni sinna tööle asujatele.peadirektor
