"Näiteks on riskikäitumine alkoholi liigtarvitamine, mõnuainete tarvitamine, kõik vildakas, mis erineb ühiselu reeglitest ja võib tekitada konflikti,” seletas Pärtel Preinvalts. Foto: Andres Putting

Kuigi pole teada, et radikaliseerumine oleks suur üle-eestiline probleem, tahab politsei valmis olla. „Eesti on osa muutuvast maailmast. Parem on olla valmis, mitte hakata pärast pükse lappima, kui on juba külm,” märkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) vanemkorrakaitseametnik Pärtel Preinvalts, kui seletas Eesti Päevalehele, miks on vaja kohalikes omavalitsustes õpetada radikaliseerumise varajast märkamist.

Eile kutsus PPA paljud oma kogukonnatöö partnerid üle Eesti Tallinnasse konverentsile, kus tutvustati esimest juhendit, mis peaks ka siinmail aitama varakult tuvastada inimeste võimalikke radikaliseerumise märke.

„See infovihik on tehtud kohalikele omavalitsustele ja mõeldud ametnikele, kes võiksid oma töös kokku puutuda riskikäitujatega. Radikaliseerumine pole muu kui riskikäitumine. Politsei jaoks on riskikäitumine kõik see, mis võib häirida teisi kodanikke, neid, kes elavad samas ühiskonnas. Näiteks on riskikäitumine alkoholi liigtarvitamine, mõnuainete tarvitamine, kõik vildakas, mis erineb ühiselu reeglitest ja võib tekitada nendega konflikti,” seletas Preinvalts.

Avalehele
194 Kommentaari