Presidendi pressiesindaja ütles, et riigipea Toomas Hendrik Ilves tänab kõiki politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna ametnikke, kes olid seotud võõra identideedi kasutamise juhtumi uurimisega, mille tulemusena tabati inimene, keda kahtlustatakse presidendi liba-meiliaadressi loomises ja sealt e-kirja saatmises.

“See lugu tõestas taas kord, et Eesti küberpolitseinikud on maailma parimate hulgas. Nii riigipeana kui kodanikuna olen uhke nende professionaalsuse üle,” ütles president Ilves pressiesindaja vahendusel.

Riigikogu IRL-i fraktsiooni saadikud said 10. juulil president Toomas Hendrik Ilvese nime alt saadetud e-kirja, mis sisaldas roppusi ja kubises kirjavigadest. Kuigi IRL-i saadikud said sisu poolest aru, et erakonda sõimava kirja autor ei ole riigipea, tekitas segadust tõsiasi, et kiri oli tulnud Toomas Hendrik Ilvese isikukoodi sisaldanud ja @eesti.ee lõpuga aadressilt.

Riigi infosüsteemi ameti eksperdi sõnul oli keegi kirja teele pannud mõnest petukirjade loomise keskkonnast. Internetis on selliste kirjade saatmiseks kasutatavad leheküljed lihtsalt leitavad.

13. juulil 2011 alustati kriminaalasi, et uurida, kes saatis Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese nimelt IRL poliitikutele e-kirja. 27. juulil 2011 pidasid Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna menetlusbüroo töötajad kinni kuriteos kahtlustatava 22-aastase meesterahva ning kohtus süüdimõistmisel võib teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest olla karistuseks kuni kolmeaastane vangistus.

Identiteedivargus muudeti Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatavaks 2009. aasta lõpus ja juba 2010. aastal registreeriti 55 sellist kuritegu, millest enamikus on tänaseks ka kahtlustatav kindlaks tehtud.

„Hoolimata levinud avamusest, et internet on anonüümne keskkond, omab politsei võimekust selliste kuritegude lahendamiseks ning käesolev juhtum näitab, et inimestel ei maksa arvata, justkui oleks võimalik internetis kontrollimatult tegutseda,“ ütles kriminaalpolitseiosakonna talituse juht Kalmer Viska ning lisas, et kahtlustatava väljaselgitamiseks oli vajalik ka piiriülene koostöö teiste riikide õiguskaitseasutustega.