Kuid samal ajal rahaküsimustega arutatakse Brüsselis tervet ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi. Selles peitub veel küsimusi, mille lahendamisest võib sõltuda põllumajanduse jaoks pea sama palju kui rahastamisest. Ühe sellisena on Euroopa Komisjon välja pakkunud idee, mille järgi peaks koos rahastamisega aastateks 2014–2020 kehtestatava korra järgi kõigis liikmesriikides praegusega võrreldes seitse protsenti vähem maad harima. Ja veelgi enam – iga talumees peaks oma haritavast maast mõtte teostumisel seitse protsenti sööti jätma.

Mõtte taga on iseenesest üllas idee. Komisjoni plaanides põhjendatakse seda eelkõige keskkonnakaitse aspektist – selline haritavate põllumaade kokkutõmbamine võiks aidata taastada elupaiku igasugustele looduslikele kooslustele.

Tekitab veelgi bürokraatiat

Kas aga Eestis sellisest plaanist tolku oleks? Kesk-Euroopas, kus iga võimalik maajupp, kuhu pole linna veel ehitatud, on üles haritud, on kahtlemata looduse taastamine oluline. Eestis aga ju on tohutult igasuguseid looduskaitsealasid, laiadest metsalaantest rääkimata. Ohust, et Brüssel tahab Eestis põllumajandusmaa suurendamise asemel seda range protsendiga piirama hakata, pole aga pea üldse räägitud.

Kui Eesti Päevaleht küsis kommentaari põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrilt, tuli välja, et ta on sellise plaani pärast väga mures. „Suhtun sellesse ideesse väga negatiivselt,” teatas minister Seeder otse ja keerutamata. „Meie olukord on erinev Taanist, Hollandist, Belgiast ja muust Kesk-Euroopast. Kasvõi juba selle pärast, et Eestis on pool territooriumist kaetud metsaga. Ja seetõttu ei täidaks see seitsmeprotsendine rohestamise eesmärk siin oma eesmärki muuta midagi veel rohelisemaks.”

Seeder selgitas, et kui kehtestada igale talunikule seitsme protsendi nõue, tooks see kaasa ebamõistlikke tagajärgi. „Näiteks Kagu-Eestis on meil 25-hektarilised põllud, mis on omakorda killustatud. Kehtestada seal seitsme protsendi nõue igast põllust poleks mõistlik,” oli ta resoluutne.

Protsendinõude täitmine võiks kaasa tuua hoopis suure bürokraatia kasvu, sest – nagu Seeder seletas – tuleks hakata seda täitma kogu praegu kehtivat korda ümber tehes. Näiteks praegu on Brüssel väga range selles, et ükski põllumees ei arvutaks mingil tingimusel oma haritava maa sisse keset põldu olevat kivikuhja või harimiseks mittekõlblikku kraaviperve. Protsendinõude jõustumisel oleks aga vaja hakata kõiki neid väikesi siilusid põllumaa sisse arvutama.

Põllumajandusminister ei jätnud märkimata, et Eesti küsimuseks on pigem söötis maade uuesti kasutusele võtmine, mitte vähendamine: „Meil kasvab haritava maa hulk umbes 10 000 hektari võrra aastas.”

Seeder kinnitas, et ÜPP läbirääkimiste jaoks on tal valitsuse ühtne seiskoht, et ollakse sellise protsendinõude vastu. „Meie ettepanek on, et igal liikmesriigil oleks õigus ise valida, millist põllumajanduse rohestamise ettepanekut (kuhu kuulub ka protsendinõue – R. P.) ta kasutaks,” märkis Seeder.



KOMMENTAAR

Protsendinõue pole mõistlik

Roomet Sõrmus
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja

Meie hinnangul pole mõistlik komisjoni pakutud lähenemine, mille kohaselt kõik ühenduse põllumehed peaksid sõltumata kohalikest oludest rakendama täpselt samu keskkonnameetmeid.

Eestis on põllumajanduslik maakasutus aastatel 1990–2010 umbes 30 protsenti vähenenud. Kui enne EL-iga liitumist deklareeriti PRIA-s umbes 1,2 miljonit hektarit põllumajandusmaad, siis 2011. aastal taotleti pindalatoetust 891 506 hektarile. Seega on Eestis umbes 300 000 hektarit põllumajandusmaad kasutusest väljas. See kõik tekitab küsitavusi, kas seitsme protsendi põllumaa kasutusest välja jätmine on Eesti keskkonnahoiule ja majandusele kasulik.

Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa on välja pakkunud lähenemise, et iga liikmesriik peaks rohestamise raames üldisest nimekirjast ise saama valida kaks meedet, mida on kohalikke olusid arvestades mõistlik rakendada.

Juba nüüd rakendatakse mitmeid keskkonnahoiule suunatud meetmeid. Üle 60 protsendi Eesti toetusalusest pinnast on kaetud vabatahtlike keskkonnameetmetega, millega kaasnevaid kohustusi põllumeestele kompenseeritakse. Sealhulgas majandatakse 14 protsenti Eesti põllumajandusmaast mahedalt, mis on EL-i tipptase.