Poodides tegutsevad taskuvargad jäävad tavaliselt tabamata
“Taskuvargaid on raske tabada, sest inimesed avastavad varguse tihti palju hiljem, kui see aset leidis. Nii on kuriteo hetke ja kurjategija kindlakstegemine keeruline,” selgitas Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupp.
Kui politsei andmetel on peamisteks vargusobjektideks rahakott ja mobiiltelefon, siis 26-aastane tallinlanna Helen jäi Norde Centrumi Rimis ilma pihuarvutist.
Kuna naine peab oma töö tõttu arvutit kogu aeg kaasas kandma, asetas ta selle poes kaupa riiulile ladudes paariks minutiks enda kõrvale riiulile.
“Korraga märkasin, et arvuti on kadunud, ja läksin paanikasse”, ütles Helen. “Varas pani selle pihta otse minu nina alt.” Pärast juhtunut otsis naine üles poe turvatöötaja, lootes, et äkki jäi vargus poe turvakaamera lindile. Turvamees kaamerast juhtunut tuvastada ei suutnud ja soovitas naisel politseisse pöörduda.
Varga tabamist ja oma arvuti kättesaamist Helen ei looda. Politsei võttis temalt küll tunnistuse, aga ühtlasi kinnitas, et sellistele juhtumitele on raske lahendust leida ja pärast kuut kuud menetlemist toimik suletakse.
Tihtipeale leiabki vargus aset siis, kui inimesed jätavad oma ostukäru koos käekoti või jopega mõne riiuli äärde järelevalveta. See teeb varaste elu oluliselt lihtsamaks.
Viru keskuse haldusjuhi Rain Luksi sõnul võib seostada külmemat aega taskuvarguste sagenemisega. “Talvel on inimestel seljas paksemad riided, nii et varastel on mugavam toimetada,” ütles Luks.
Suurt probleemi ta taskuvargustes siiski ei näe, kuna enamik taskuvargaid on turvameestele ammu teada. Seetõttu ei ole Viru keskuses ka varaste eest hoiatavaid silte. Luksi arvates need pigem hirmutaks inimesi.
Vargad süüd omaks ei võta
Kristiine keskuses on taskuvaraste eest hoiatavad plakatid üleval juba umbes poolteist aastat ja keskuse turvaülema sõnul on taskuvarguste probleem pärast nende ülespanemist hoopis väiksemaks jäänud. “Vargad, kes korra või paar on vahele jäänud, ise enam eriti keskusesse ei tule, kuna neid jälitatakse,” selgitas Piret Perlin Kristiine keskusest.
Teolt tabatud vargad käituvad erinevalt ja süüd naljalt omaks ei võta. “Näiteks üks telefonivaras neelas varastatud telefoni SIM-kaardi alla, et ei saaks kontrollida, kellele see kuulub,” ütles Perlin.
Falcki pressiesindaja Andres Lemberi sõnul Falck taskuvaraste probleemiga spetsiaalselt ei tegele, kuna turvamehed on hõivatud eelkõige poe kauba valvamisega, pealegi on taskuvargusi poevargustega võrreldes palju vähem.
