Noormetsa sõnul lähtub pank sobivate kaupluste valikul eeskätt sellest, millistes piirkondades napib rahaautomaate või pangakontoreid.

Praegu on Hansapangal leping umbes saja kauplusega. Sularaha väljastamiseks peab poel olema makseterminal. Nii kliendile kui ka kauplusele on tehing tasuta.

Rahaautomaate juurde ei paigaldata. Juba praegu asendab maapood sularahaautomaati näiteks Võsul, Palamusel, Iisakul. Lähimad automaadid asuvad seal kümnete kilomeetrite kaugusel.

##Samas soovitavad pangad kasutada üha enam elektroonilisi kanaleid. Näiteks Hansapank on viimase poolteise aasta jooksul kahandanud kontorite arvu 113-lt 92-ni.

Nii Hansapank kui ka Ühispank kinnitavad, et maapiirkondadesse pole plaanis rahaautomaate juurde paigaldada. Pangad panevad lootused hoopis sügisel käivituvale mobiilimaksete teenusele.

“Meie oleme küll ainult ise inimesi aidanud, ega keegi ülevalt poolt initsiatiivi ei näita,” lausus ühe maakaupluse omanik. Samas lisas ta, et hetkel peab ta siiski pangaga läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks.

“Hansapank teeb ainult erandkorras selliseid lepinguid, et ei võta meilt kuni kolme protsenti selliselt tehingult,” ütles poodnik.

“Praegu oleme tehinguid teinud ka Ühispanga kaartidega, küsime kaardiprotsendi inimeselt juurde,” märkis maakaupluse omanik.

Ühispanga infojuht Evelin Pull ütles, et nemad ei ole sularahateenust poodide vahendusel välja arendanud ega näe seda ka tööplaanis ette.

Ühispank kasutab sidejaoskondi. “Pikkade järjekordade ja poes võimaliku sularahapuuduse vältimiseks oleme kaupluste asemel põhirõhu pannud hoopis sidejaoskondadele,” selgitas Pull. “Igas sidejaoskonnas on võimalik pakkuda muude teenuste kõrval ka pangateenuseid. Tänu suurele sidejaoskondade võrgule on postipangad esindatud kõikjal üle Eesti, ületades harukontorite arvu üheksakordselt.”

Tänavu kavandab Ühispank avada veel umbes 15 postipanka.