Sisuanalüüsile tuginedes kinnitavad erakondade peasekretärid, et on piisavalt andmeid ajalehe kallutatuse kohta: “Näiteks tõusis viimase riigikogu valimiste eelsel nädalal Reformierakonna positiivse väärtustamise osakaal Postimehes 54 protsendini kõigi erakondade positiivsetest väärtustustest. Siin avalduvad Postimehe eelistused. Tema maailm jaguneb “väga headeks” ja “väga pahadeks”, mis annab märku, et objektiivsuse üks olulisem kriteerium – erapooletus – ei kehti.”

14. veebruaril oli Ojulandi vabastamisest möödas seitse päeva, kuid Postimees online’is esines tema nimi koguni kaheksas artiklis kokku 27 korral. “Kusjuures ainult ühte neist kirjatöödest võib määratleda kui uudist ja ühte kui arvamuslugu, ülejäänud kuue puhul oli tegu meedia algatatud pseudosündmustega,” kinnitavad kirja autorid. Kuuest parlamendis esindatud erakonnast viie peasekretäri sundis ühisavaldust kirjutama äratundmine, et Postimees kasutab oma jõudu poliitikasse sekkumiseks.

“Probleem on viisis, kuidas Postimees tegelikkust tõlgendab. Lugejale pakutakse peaasjalikult ühte vaatekohta, tema juurdepääs sündmustele on piiratud, lugeja näeb ainult seda, mida talle tahetakse näidata. Selline ajakirjandus ei kujuta endast “ideede turuplatsi”, ta ei kajasta kõiki sootsiumi liikmetele tähtsaid vaatepunkte ja lugejatel ei teki võimalust saada ülevaadet eri seisukohtadest.”

Võrdles Eestit Valgevenega

“Lisaks sellele täidab meedia erilist ülesannet – ta pakub meile sõltumatut infot, olles ühtlasi meie vabaduse valvekoer. Ühe erakonna häälekandja ei suuda ka seda ülesannet täita.”

Pöördumisega ühinesid Isamaaliidu peasekretär Aimar Altosaar, Keskerakonna peasekretär Kadri Must, Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit, Res Publica peasekretär Ott Lumi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär Rein Org.

Kuu aega tagasi tegid samad erakonnad esimese pöördumine Schibstedile, ajendatuna poliitilistes ringkondades ja ka ajakirjanduses avaldatud infost, mille järgi Postimehe juht Mart Kadastik on nõustanud Reformierakonna esimeest Andrus Ansipit.

Toonast pöördumist Kuku raadios kommenteerides ütles Mart Kadastik Schibstedi kohta, et nende “esimene reaktsioon siiski oli, et Eesti ei erine Valgevenest kuigi palju”.