Toomas Hendrik Ilves ja Joe Biden Foto: Ilmar Saabas

President Toomas Hendrik Ilves kinnitas Eesti Päevalehele ja Delfile antud usutluses, et meie liitlased on kõikidel kohtumistel ühemõtteliselt rõhutanud: Eesti ja teised NATO-maad ei ole üksi.

Kui kindel on praegu Eesti julgeolek, kui Venemaa on anastanud Krimmi ja Venemaa presidendi Putini mõtted ning järgmised sammud on täiesti ettearvamatud?

Eesti julgeolek on kindel. Meil on tõhus kaitsevägi ja tugev kaitsetahe. Meil on head liitlased. Ameerika Ühendriigid on kinnitanud, et NATO artikkel 5 on püha, see ongi Atlandi-ülese julgeoleku vundament, sellele NATO toetubki. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa saadavad NATO õhuturbemissioonile Balti riikide kohale lisalennukeid. On veel mitmed sammud, mis tugevdavad meie piirkonna julgeolekut, nii näiteks vaadatakse üle ka NATO luurehinnangud.

Kas Euroopa on Venemaa agressiooni teemal seisukohti võttes arg, ettevaatlik või vaatab julgeolekuküsimustele üha enam läbi majanduslike prillide? London majutab Venemaa miljardäre nende raha pärast, Saksamaa ja Itaalia sõltuvad suuresti Venemaa energiaallikatest, Prantsusmaa soovib Venemaale müüa sõjalaevu, Holland on seotud Venemaa nafta- ja gaasiettevõtetega...

Kui me unustame, milliste väärtuste kaitsmiseks koondusid erinevad riigid Euroopa Liitu või NATO-sse, siis õõnestame iseenda ja nende organisatsioonide usaldusväärsust, tõsiseltvõetavust ning anname meie väärtusi eiravatele riikidele ohtlikku kindlustunnet. Vaatame aga kasvõi viimast G7 kohtumist – maailma otsustajad olid väga otsustavad oma suhtumises Venemaa agressiooni ja sellele vastamisel.

Kas Baltimaad ja Poola riskivad kaotada sõpru, kui õhutavad partnereid Euroopas olema Venemaa-küsimuses jõulisemad?

Vastupidi, me oleme leidnud liitlaste mõistmist. Aga üleüldse, mida teie soovitate? Et ütleksime: lühiajalised majandushuvid ennekõike, las need ühised väärtused jäävad sinna gaasitorude varju? Ei, seda me ei tee. Praegu toimuvad Euroopas jälle asjad, mille kohta ühinev Euroopa ütles pärast Teist maailmasõda otsustavalt: mitte kunagi enam! Nüüd, kui maailma senine julgeolekuarhitektuur on vaat et kokku kukkunud, ei saa seesama Euroopa jääda ükskõikselt pealt vaatama oma alusväärtuste täielikku rikkumist. Nii peabki Euroopa mõistma, et vabaduse hind on kõrgem kui tuhat kuupmeetrit gaasi ning ükski majanduslik tehing ei korva vabaduse kaotust.

Te ütlesite nädalavahetusel Brüsselis, et „Euroopa senine vastus Ukraina riigipiiride rikkumisele, rahvusvaheliste lepingute ümberlükkamisele ning Euroopa enda julgeolekutasakaalu kokkukukkumisele on teatada 21 inimesele, et nad pole enam meie riikidesse teretulnud. See ei ole adekvaatne vastus”.

Jah, nad [Venemaa] ju vaid naersid selle üle.

Milline vastus oleks teie arvates adekvaatne?

Selline, mis ütleb veenvalt ja heidutavalt, et me ei nõustu rahvusvahelise õiguse rikkumisega, me ei nõustu agressiooniga, me ei nõustu Vene vägede turvatud libareferendumi korraldamisega Krimmis. Ning seda kõike öeldes suudame me ühiselt näidata, milliseid mõjusaid sanktsioone me ühiselt rakendame neid põhimõtteid rikkunud riigi vastu.

Mida te ootate esmaspäeval alanud USA presidendi Obama Euroopa-visiidist?

Suuremat ühtsust Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu sõnade ja tegude vahel. Et Euroopa julgeolek oleks veelgi enam praeguse USA administratsiooni fookuses. Olulist tõuget NATO usutavuse suurendamisel, ka alliansi Venemaa-poliitika ümberhindamisel, sest Ukrainas on Venemaa rikkunud NATO–Vene aluslepingut. USA vägede nähtavamat kohalolekut Euroopas. Mitmete NATO liitlaste suuremat panust riigikaitsesse.

Miks pole maailm 2008. aasta Gruusia sündmustest just palju õppinud?

Kuidas keegi. Balti riigid ja Poola õppisid kindlasti. NATO õppis organisatsioonina samuti, sest pärast Vene–Gruusia sõda said valmis meie kaitseplaanid. Mõned riigid aga nähtavasti lootsid, et ehk see kõik läheb mööda ja ehk Venemaa enam niimoodi ei tee. Nad eksisid, nagu me kõik nüüd teame.

Mis peab üldse maailmas juhtuma ja muutuma, et Venemaa loobuks endise N Liidu kunagiste alade tagasisaamissoovist?

Ma ei ole veendunud, kas teie hinnang Venemaa motiividele on täpne. Samahästi võib oletada, et Venemaa tahab takistada seni alles osaliselt läänega lõimunud Ida-Euroopa riikide lõplikku lähenemist läänele.

Kas USA on ainuke jõud maailmas, keda Putin kuulab ja kes suudab Venemaa naabreid rahustada?

Demokraatia ja õigusriigi – meie ühiste väärtuste eest – suudavad mõjusalt seista ainult ühtselt käituv Euroopa Liit koos Ameerika Ühendriikidega.

Samas on tajuda, et Saksamaa kantsler Angela Merkel püüab vältida oma eelkäija vigu ja võtta Venemaa puhul selgemat positsiooni... Üllatab see teid?

Saksamaa on olnud viimase kriisi ajal üks Euroopa moraalseid kompasse ning võtnud enda kanda rolli, mis Saksamaale kuulub. Lugege, mida ütlesid Saksa liidupresident Gauck ja välisminister Steinmeier oma sõnavõttudes hiljutisel Müncheni julgeolekukonverentsil.

Kui pikad ja millised saavad olema Ukraina revolutsioonist alanud mõjud maailmale?

Esiteks: loodan, et Ukraina tõuseb ühtse riigina nii poliitiliselt kui ka majanduslikult jalule. Teiseks: demokraatlik maailm on saanud ühe kibeda kogemuse, mis mõjutab kindlasti lääne suhteid Venemaaga pikema aja jooksul.

Skandinaavia ajakirjandus viitas hiljuti, et NATO uueks peasekretäriks võib saada Norra ekspeaminister Jens Stoltenberg. Oleks see meile hea valik?

Tähtis on, et NATO uueks peasekretäriks saab inimene, kes mõistab, millised on meie tänapäevased ohud, ning kellel on selge arusaamine alliansi aluspõhimõtetest ja -väärtustest ning vankumatu tahe hoida siin NATO liitlaste konsensust. Nende põhimõtetega ei kaubelda. NATO uue peasekretäri valikuga on Euroopal võimalus näidata liidrirolli enda julgeoleku hoidmisel.

Kui alles hiljuti tuli NATO liikmesriikidele sõnum, et 2% SKT-st kaitsekulutustele on iganenud vaade, siis viimased sündmused sunnivad siiski kõiki riike oma eelarve kriitiliselt üle vaatama. Kui oluliseks te peate, et NATO liikmesmaad eraldaksid ikkagi 2% SKT-st kaitsekulutustele?

Sõnumit, et 2% on iganenud vaade, ei ole NATO liikmesriikidele NATO-lt küll tulnud. Vastupidi, tänaseks peaksid väheinformeeritud „analüütikudki” nägema, kuidas NATO liitlased arutavad järjest rohkem kaitsekulutuste kasvatamise vajalikkusest. NATO saab olla tõhus, usutav ja nähtav vaid siis, kui kõik liikmesmaad panustavad enda ja seega alliansi kaitsesse tõhusalt, usutavalt ja nähtavalt. Nii, nagu seda teeb Eesti.

Eestis on viimaste nädalate jooksul päevakorras debatt, kas me peaks piirileppe nüüd, Ukraina sündmuste valguses, meie parlamendis ratifitseerima või mitte. Milline on teie arvamus?

Siin ei ole minu arvamus muutunud.

Kui hästi on Eesti poliitikud ja ajakirjandus saanud hakkama Venemaa algatatud ning võimendatud infosõjaga?

Oleme näinud viimastel nädalatel Eestis rohkelt asjalikku ja professionaalset ajakirjandust. Kahjuks nägin ühes meie populaarses portaalis ka paralleelselt eesti- ja venekeelset uudist, kus kasutati fotot Venemaa eriväelastega nende soomuki taustal. Uudise eestikeelne pealkiri väitis „Vene sõdurid hõivasid Krimmis kaks Ukraina sõjaväebaasi” ja venekeelne pealkiri sama foto juures, et „Ukraina lennuväebaasi Krimmis vallutasid tormijooksuga kohalikud elanikud”.

Laiemalt vaadates kahjustaksime end tõsiselt, kui hakkaksime rahvusvahelisi suhteid sisepoliitikasse tooma või mõnesaja kliki nimel Venemaa propagandauudiseid täies mahus, kontekstivabalt ja kontrollimata avaldama. Ajakirjandusvabadus on puutumatu, absoluutselt nõus. Ent sama kohustuslik on ajakirjanduse vastutus oma auditooriumi igakülgse ja tõepärase informeerimise ees. See tähendab ka faktide täpsustamist, samuti online-meedias. Ja veel, minu arvates ei tohi ajakirjandus hirmutada ega lasta levida hirmul.

Me ju näeme katseid tekitada just nimelt hirmu ja ebakindlust meie riigi, meie julgeoleku vastu. Ärme laseme end hirmutada. Meil ei ole põhjust tunda hirmu.

Nüüd mõelgu igaüks ise, mida ja kuidas on ta viimastel nädalatel teinud.

Üllatas teid või hoopis ärritas Keskerakonna esimehe Moskvas tekitatud kära?

Viimati valitsuskõnelustel, peaministri kandidaadi esitamise eel, kohtusin ka Keskerakonna parlamendipoliitikutega. Nende vaade ümbritsevale oli rahvusvaheliselt ja välispoliitiliselt kõigiti vastutustundlik. Meenutagem või Mailis Repsi häid ülevaateid Ukrainast.

Need keskerakondlased võiksid 21. sajandi maailma selgitada ka oma esimehele, kes – nagu tema mitmest avaldusest paistab – ei ole vist täpselt kursis, mis Euroopas praegu toimub ja mis Euroopa on.

Kas te olete kaitseminister Urmas Reinsaluga sama meelt, et Eestisse peaks tulema NATO baas?

Eestis on NATO baasid juba kümme aastat. Võin loetleda: Kuperjanovi pataljon, Viru pataljon, vahipataljon, õhutõrjepataljon, lennubaas, Scoutspataljon, luurepataljon jne. Need kõik ongi NATO baasid, sest Eesti kuulub NATO-sse. Küsimus saab seega olla, kas Eestisse tulevad alliansi teiste liitlasriikide sõdurid. Vastus on: jah, tulevad küll. NATO õhuturbemissioon Balti riikides, kuhu saabuvad täiendavad hävitajad on üks selle nähtavam väljendus.

Milline on teie sõnum Eesti rahvale, et meie uni oleks rahulik ja tulevikuvaade optimistlik?

Eesti on hoitud. Nii meie enda kaitseväe kui ka liitlaste poolt. Kui me midagi rohkem vajame, siis enesekindlust ja usku oma riiki, meie vabadusse.


Eesti president on Euroopas jõuliselt sõna võtnud

Toomas Hendrik Ilves 21. märtsil Brüsseli foorumil: „Ukraina kriis osutab, et plutokraatia on Euroopas valitsev väärtus – ajal, kui kõik me julgeoleku põhitõed on kokku kukkunud ning kui riigipiire rikutakse jälle otse me silma all, siis muretsetakse vaid oma pangaarvete ja majanduskasu pärast.” „Venemaa rikkus kõiki rahvusvahelise õiguse kirjutatud ja kirjutamata reegleid, millel püsib riikidevaheline läbikäimine, paiskas senised suhted läänega aastakümneid ajas tagasi, halvendades julgeolekuolukorda kogu Euroopas,” tõdes Eesti riigipea.

Ilves kohtumisel USA asepresidendi Joe Bideniga Varssavis 18. märtsil: „Nüüd peavad demokraatlikud riigid tõestama, et meis on otsustavust vastata neile, kes asendavad diplomaatia soomukitega ja läbirääkimised sõjalise survega,” sõnas president Ilves.


Müncheni julgeolekukonverentsilt

Saksamaa president Joachim Gauck

„Minu arvates peaks Saksamaa hea partnerina sekkuma kiiremini ja otsustavamalt. Ärgem pigistagem silmi kinni, ärgem jookskem ära ohtude eest, vaid seiskem kindlalt, unustamata või reetmata universaalseid väärtusi. Saksamaa ei toeta kunagi puhtalt sõjalist lahendust, vaid läheneb teemadele poliitiliselt, kaaludes ja kõiki diplomaatilisi variante uurides. Kuid siiski, kui viimase võimalusena tuleb arutusele Bundeswehri saatmine, siis ei peaks Saksamaa kohe põhimõtteliselt ei ütlema. Aga ei peaks ka mõtlematult jah ütlema.”


Saksamaa välisminister Frank-Walter Steinmeier

„Saksamaa kogu oma diplomaatilise, sõjalise ja abiandmise võimekusega ei saa jääda kõrvalseisjaks, kui on vaja aidata.”