Priit Kama: riigiametnik ei saa enda ümberpaigutamisele „ei” öelda
Teie kohta on öeldud, et teete vanglasüsteemis tööd südamega. Seega pidi teid väga hästi n-ö ära räägitama?
See on tõsi. Olen valmis enda ümberpaigutamisega, kui valitsus peab seda vajalikuks. Minu jaoks pole selles mõttes üks otsus halvem kui teine. Aga kui leitakse, et see on vajalik – mis ei pruugi nii olla –, siis riigiametnikuna pole mul paslik öelda, et ma ühelgi tingimusel seda ei teeks.
Läheksitegi PPA-d juhtima puhtalt riigimehelikkusest? Et kui riik ja valitsus seda vajavad, mitte aga sellepärast, et seda ise südamest tahaksite?
Ütleksin nii, et tegelikult on politsei ja vanglate eesmärgid ning tihti ka probleemid suures osas sarnased ja ei saa inimene olla päris sellise mentaliteediga, et ta ühte tööd teeb südamega ja teist vähem südamega. Võib-olla ei saa ka päris nii öelda, et inimene on kutsumuselt tingimata riigiametnik. Sisejulgeoleku valdkonnas võivad probleemid olla ühes osas suuremad ja teises osas väiksemad, aga tervikuga olen ma oma töös seni kokku puutunud. Nii et päris selliselt ei saa öelda, et ma tahaksin teha ainult üht tööd ja teist tööd kindlasti mitte – minu jaoks on ta laias laastus üks töö. Kuidas minu kandidatuur sobib ühele, teisele või kolmandale kohale, on teiste inimeste hinnata. Iseenda puuduste ja eeliste hindamisel ei ole inimene suurem asi otsustaja.
Teie ei pea seda konkurssi farsiks? Teist kui PPA võimalikust uuest juhist räägiti juba möödunud aasta lõpul. Kas see ei jäta kokkumängu muljet, et juba algusest peale oli soov panna PPA juhiks nn oma mees?
Aga ma küsin vastu, miks oleks seda pidanud siis nii tegema või lavastama?
Ma küsingi teie arvamust. Ei ole farss?
Mul pole küll mingisugust põhjust arvata, et see farss oleks. See ilmselt sõltus ikkagi kandidaatide ringist ja neist hinnangutest, mis komisjoni liikmed andsid, ja neid on mõtet küsida nende käest.
Mida te selle kohta ise arvate, et teid nimetatakse autoritaarseks ja väga kontrollivaks inimeseks?