Maardla avamisega seonduvaid probleeme uurinud professor Enno Reinsalu ei nõustunud peamise vastuargumendiga, et kaevandus olevat ohtlik Tuhala nõiakaevule, teatati pressiteenistuse vahendusel.

„Maavarade kaevandamine mõjutab keskkonda, kuid mitte rohkem kui põllumajandus, metsaviljelus, transport, sport või mõni muu inimtegevus,“ lisas ta.

„Kaevandamise keskkonnamõju on küll intensiivne, kuid lokaalne ja kokkuvõttes talutav. Kuna kaevandamine on üldsusele uus, võõras ja tundmatu, suhtutakse sellesse vaenulikult. Puhanguti muutub kaevandamisvastasus hüsteeriliseks ja omandab religiooni tunnusjooni – tekivad kultuseobjektid, imetaolised nähtused, lauldakse gospleid ja muud taolist,“ arvas Reinsalu.

Maardla avamise vastu rääkinud professor Rein Einasto märkis, et Nabala piirkonnas kaevandamine on raiskav ja keskkonnavaenulik, säästva arengu seadusega vastuolus.

„Minna paksu pinnakatte alt ja vee seest paasi kaevandama, kui naabruses paekõvikutel on samad kihid 7–8 meetrit põhjaveest kõrgemal, on mõistusevastane, ainsaks argumendiks riigimaa“ rääkis ta.

„Linna lähedal on aastateks palju kvaliteetsemat paasi jääkvarudena juba inimese rikutud maadel Narva maantee lähedal, Maardu lähistel ja mujal, kuhu linn laieneb. Ehitada paele riikliku ressurssi väljamata, nagu Lasnamäel seni, on kuritegu,“ lisas Einasto.

„Enne vanade karjääride kordategemist ja jääkvarude väljamist uusi kaevandusi luua on lubamatu. Keskkonnakahjude hüvitamiseks peab riik maksma kohalikele elanikele maavara eripensioni, nagu mujal maailmas,“ jätkas ta.

Kaevandamise mõistlikkus on veel väljaselgitamisel

Kaevandamisest huvitatud Paekivitoodete Tehase arendusdirektor Boriss Oks ütles, et paekivimaardla Nabala piirkonnas viiakse läbi keskkonnamõjude uuringud, mille alusel teeb keskkonnaministeerium otsuse kaevanduse rajamise suhtes ning tulemused selguvad pooleteise aasta pärast.

„Seepärast ei ole praegu küsimus mitte selles, kas alustada kaevandamist või mitte, vaid selles, et uurida, kas kaevandamine on võimalik ja mõistlik. Ühest küljest on selge, et me vajame keskkonnasäästlikku eluviisi ning tervet elukeskkonda. Teisest küljest vajame selleks kõigeks ka hooneid ja teid. Eesmärk on lihtne: kaevandamine peaks kolmele osapoolele kasulik olema – riigile, kohalikele elanikele ja arendajale,“ lisas ta.

Lisaks OÜ-le Paekivitoodete Tehas plaanivad võimalusel kaevandamisega alusta ka AS Kiirkandur ja AS Riverito.