Tegelikust elust ja uuringutest on teada, et enamasti vägistamise puhul otsest vägivalda ei kasutatagi – pigem just ohvri abitut olukorda või sõltuvust ründajast. „Menetlus peaks olema kannatanusõbralikum. Tõendite puudumine ei pruugi tähendada sündmuse puudumist ning vastupidise sõnumi edastamine kannatanule on vale,” kinnitas Evestus. Nüüd ongi riigiprokurör koos kolleegidega enda kanda võtnud menetluspraktika ühtlustamise üle terve riigi. Et igas Eesti otsas mõistaksid menetlejad vägistamiskuritegu ühtemoodi ja mis peamine: oleksid teadlikumad ja loomingulised otsimaks õiget tõendusmaterjali eduka süüdistuse esitamiseks.