Pronksiöö organiseerija valvab nüüd Moskvas demonstrante
Aastatel 2003–2006 Isamaaliitu kuulunud Kalev Andres Rebast peeti enne pronksiööd ja selle ajal rahvuslaste liidriks. Eesti meedia huviorbiiti tõusiski Rebane 2006. aastal pronkssõdurivastaste meeleavaldustega Tõnismäel ja hiljem ka Hirvepargis. Aasta pärast kogus Rebane kuulsust homode vihkamisega – Kanal 2 saate „Reporter” otse-eetris jälitas ta homoparaadi rongkäigus osalejaid ja laulis neile mõnitavat „Rongisõidu” laulu.
2009. aastal sai Rebane hüüdnime Kapoti-Kalev, kuna sõitis autoga keelatud territooriumil otsa liiklusreguleerijale, kes pidi ohu vältimiseks auto kapotile hüppama. Rebane sõidutas reguleerijat seejärel kapotil mööda linna umbes kakskümmend minutit ja pääses vaevu kriminaalkaristusest.
2009. aastal pääses ta ajalehtedesse veel klubides ja kõrtsides toimunud kakluste tõttu. Sama aasta kevadel kuulutas ta Kanal 2 uudistesaates „Reporter” nördimust Afganistani sõja üle. Rebane lisas, et tal ei ole enam usku eesti rahvasse, ja lubas minna Afganistani, et Talibani vägede eest NATO vastu võidelda.
2010. aasta juulis sattus Rebane taas ühes Tallinna ööklubis kaklusse ja peksis üht meest. Praegu on ta suhtlusvõrgustikus Facebook märkinud oma elukohaks Londoni, kus ta tegutseb tuttavate arvates internetiturundusega, mille vastu oli tal varem tõsisem huvi.
Kaks Jüri – Liim ja Böhm – osalevad endiselt väiksematel ja suurematel meeleavaldustel. Kõige silmapaistvam on neist kindlasti iga-aastane Hirvepargi kõnekoosolek, mille korraldajate hulka kuulub ka Liim. Peale selle harrastab ta endiselt rallisõitu ja armastab mootorrattaga liigelda. Suurt avalikkuse tähelepanu ta aga enam püüdnud pole.
Böhmi kohta kasutavad tuttavad kõige tihedamini sõna pensionär. Meediasse sattus Böhm viimati 2010. aasta suvel, kui ta pani Youtube’i video, kus esitas oma võitluslaulu „Truudusvanne isamaale”. Laul õpetas pussi haarama, et see okupandi kõrist läbi tõmmata. Böhm kandis videos kaitseliidu mundrit. Kaitseliit viskas Böhmi selle peale välja, kuid 2011. aasta veebruaris tühistas Tallinna halduskohus selle käskkirja. Kaitseliit kohtuotsust ei vaidlustanud.
Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud rahvuslane Tiit Madisson elab koos naisega Hispaanias, olles hõivanud tühjana seisnud majakese. Eesti telekanalitele antud intervjuudes kiidab Madisson Hispaaniat taevani.
Sirõkil uus maailmavaade
2007. aasta aprillirahutuste korraldamise eest kohtu alla antud, kuid õigeks mõistetud Öise Vahtkonna juhid Dmitri Linter ja Maksim Reva ning nende mõttekaaslane, Venemaa noorteorganisatsiooni Naši Eesti liider Mark Sirõk on praeguseks kõik Venemaale suundunud.
Linter, kes enne aprillirahutusi kuulutas Vene telekanalile, et Eesti seisab kodusõja lävel, ja andis mõista, et paari päeva pärast näeb maailm hoopis teistsugust Eestit teiste valitsejatega, on pärast plaani läbikukkumist Eestimaa tolmu suuresti jalgadelt pühkinud ja elab nüüd põhiliselt Moskvas.
Selle aasta märtsis saatis Delfi lugeja toimetusele fotod Dmitri Linterist Moskvas. „Linter tegutseb Moskvas vanas mõistes rahvamalevlasena, valvab organite poolt demonstrante,” kirjutas lugeja.
Kunagine Naši Eesti liider Mark Sirõk rääkis sel nädalal venekeelsele Delfile, et tema on poliitikast peaaegu eemale tõmbunud ja ta maailmavaade on põhimõtteliselt muutunud pärast mõnede Karl Marxi, Pierre Bourdieu ja Pjotr Kropotkini tööde lugemist. „Antifašism ilma fašismita pole veenev. Aga viimane – see on ebavõrdsuse ideoloogia, mille on sünnitanud raha ja võimu süsteem,” lausus ta.
Praegu elab Sirõk Venemaal ja õpib Peterburi riiklikus ülikoolis neljandal kursusel sotsioloogiat. „Mind huvitab loominguliste ja mitteformaalsete ruumide uurimine ja noorte tegutsemine,” jätkas ta. Ka praegu paelub Sirõki loominguline tegevus – õppetööst vabal ajal tegeleb ta käsitööga, valmistades nahast kotte, ümbriseid ja aksessuaare. Sirõk ütles, et õpingute järel ta ilmselt Eestisse ei tule. „Eesti on armas, aga kitsas,” selgitas ta.
Ka Maksim Reva elab Peterburis ega plaani Eestisse naasta. Reva rääkis venekeelsele Delfile, et taotleb Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. „Tahan elada Venemaal,” sõnas ta. Oma praegust tegevusvaldkonda ta avaldada ei soovinud.
Öise Vahtkonnaga liitumisest sai alguse tema uus elu, sõnas Reva. „Ei tea, mille eest andis jumal mulle võimaluse need katsumused läbi teha, aga olen talle selle eest tänulik. Need viisid mind kokku ebatavaliste inimestega, kellest paljudest said minu sõbrad ning kes õpetasid hindama elu ja tundma rõõmu lihtsatest asjadest,” sõnas ta ja lisas, et pärast pronksiöö katsumusi peab ta kõige olulisemaks peret ja selle rahulikku elu.
Meenutades viie aasta taguseid sündmusi, leidis Reva, et need jäävad veel pikkadeks aastateks kõiki Eestimaa elanikke mõjutama. „Me võitsime! Jah, mälestusmärk asub nüüd kalmistul, kuid me võitsime kõige hirmsama vaenlase – iseenda, võitsime oma hirmud, oma ükskõiksuse toimuva suhtes ja oma alistumise valitsusaparaadile, mis püüdis meid muuta hääletuteks Ivanovideks, kes ei mäleta kodumaad,” lausus ta.
Hoiab Venemaad kursil
Omaette värvikas, et mitte öelda skandaalne tegelane on samuti pronksiöö sündmustega seotud moskvalane Modest Kolerov. Kuni 2007. aasta sügiseni juhtis Kolerov Kremlis Venemaa Baltikumi-poliitikat, täpsemalt Venemaa presidendi administratsiooni valitsust, mis vastutab regionaalsete ja kultuuriliste suhete eest välisriikidega. Sisuliselt on selle ametkonna ülesanne kaitsta Venemaa huvisid endistes Nõukogude liiduvabariikides.
Seejärel asus Kolerov valitsusvälise ühenduse etteotsa. Tema uueks ametiks sai ühiskondlike organisatsioonide liidu Vaba Venemaa juhtimine. Ühendus loodi aastaid tagasi Vene „kaasmaalaste” aitamiseks endistes liiduvabariikides eesmärgiga koondada jõude, kuid tegutsenud see pole.
Kolerovi tõenäoliselt sunnitud lahkumist oluliselt Kremli ametikohalt seostati sellega, et ta keeras Eesti sündmuste puhul vindi üle. Mõni ekspert pakkus, et lisaks ei meeldinud Kremlile tema liiga radikaalne poliitika Gruusias ja Dnestri-äärses piirkonnas.
Nüüd on Kolerov tagasi Kremli-meelses veebiportaalis Regnum ja tema allkirju võib leida selliste nimede kõrval nagu Andrei Zarenkov, Linter, Kondrašov, Dmitri Jermolajev, Johan Bäckman. Tegemist on radikaalide pundiga, kelle eesmärk on hoida Venemaa välispoliitikat „õigel” kursil.
Peanašist ja Eesti saatkonna ründamise organiseerija Vassili Jakemenko määrati 2007. aasta oktoobris tänutäheks Eesti-vastase tegevuse eest Venemaa riikliku noortekomitee juhiks. Igasuguste riiklike komiteede juhtide staatus on Venemaal sisuliselt võrdsustatud aseministri omaga, seega on Vene ametnike hierarhias noortekomitee esimehe koht väga kõva ametikoht.
Jakemenko on endiselt ka Naši liider, kuid talvel oli našistidega palju skandaale, mis lõid Jakemenko ja teiste Naši liikmete aktsiad kõvasti alla. Vene meedia väidab, et pärast Medvedevi-Putini taasgrupeerumist kaotab Jakemenko oma koha, aga see pole muidugi kindel.
