Nimelt algatasid arste ja ämmaemandaid, radiolooge ja teisi meditsiinitöötajaid koondavad Eesti arstide liit ja Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliit kaks kohtuasja, millest üks puudutab palgakokkulepet ja teine süüdistab riiklikku lepitajat Henn Pärna lepitusmenetluse rikkumises.

Need kaks liitu loobusid märtsis palgakokkuleppega nõustumast, kuna selles pakutud palgatõus kehtib vaid osale meditsiinitöötajatest. Samas kinnitasid Eesti õdede liit ja tervishoiutöötajate ametiliit pakutuga nõustumist ning jaanuarikuine ühtne streigirinne lagunes.

Ühiskond annab hinnangu

Arstide liit ja keskastme tervishoiutöötajate liit aga peavad allkirjastamiseks pakutavat lepingut ebaõiglaseks, sest see kehtib vaid haiglate liitu kuuluva 21 haigla töötajatele.

“Lepingut, mis jätab palgatõusust ilma arst-residendid, kiirabitöötajad, kogu perearstisüsteemi, hulga keskastme tervishoiutöötajaid ja riigi haldus-alas olevate tervishoiuasutuste töötajad, ei saa nimetada tervishoiutöötajate üleriigiliseks kollektiivlepinguks,” väitsid alaliidud eile.

Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul saab residentide ehk noorarstide ja kiirabi töötajate osas lepingus avaldada vaid head kavatsust, et lisapalgatõus ka neile kehtima hakkab, sest neid rahastatakse riigieelarvest, millest oli palgatõusuks eraldatud 17 protsenti. Samas võideldi haigekassa hindade järgi raha saavatele meditsiinitöötajatele 25-protsendine palgatõus. Teisalt on Pärna sõnul võimalik ka riigieelarvelistele lisapalgatõusu tagada näiteks ressursside ümber paigutamisega sotsiaalministeeriumis.

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa hindab hea tahte avaldust lepingu seisukohast kaunistuseks, mis täitmisele ei kohusta.

Riiklikku lepitajat Henn Pärna süüdistavad liidud venitamises – pooleteise kuu jooksul pole tervishoiutöötajate kirjadele ja pöördumistele vastatud.

“Poolte lepitamise asemel on riiklik lepitaja täielikult keeldunud suhtlemast nende kutseliitudega, kes tema esitatud palgaleppe nägemusega tingimusteta nõustunud pole,” väitsid liidud.

Henn Pärn süüdistustega ei nõustu. “Kui osa saab kompromisse teha ja teised ei saa, siis ühiskond annab ise sellele hinnagu,” ütles Pärn. “Detsembris räägiti nullilähedasest palgatõusust, nüüd on saavutatud 25 protsenti, selle valguses on naeruväärne, et detailides ei suudeta nüüd kompromissile jõuda.”