“Puhta islami” kuulutajad käivad aeg-ajalt Eestis jüngreid otsimas
Sama organisatsiooniga on Briti meedia andmeil seotud kolmandik Londoni pommijuhtumites kahtlustatavaid.
Päevaleht uuris, kuidas “puhta islami” kuulutajad siin oma tööd teevad ja mis võivad olla nende huvi kaugemad eesmärgid.
Selgub, et Eestis käib kolm-neli korda aastas gruppe Jamaat Tabligh’i liikumise misjonäridega – tavaliselt neli–kaheksa muslimipäraselt riietunud meest. Enamasti suhtlevad nad inglise või araabia keeles, kuid on olnud ka muude keelte kõnelejaid.
Misjonäridel on mõne Euroopa Liidu riigi kodakondsus, kuid päritolult on nad tavaliselt somaallased, marokolased või alžeerlased.
Tallinna saabuvad nad tavaliselt Skandinaavia riikidest, kuid usumehi on siia tulnud ka mujalt. Tallinnas on neil välja kujunenud paar kindlat peatuspaika, mujal Eestis on jõutud käia ka Narvas, Tartusse pole islamipuhastajad siiani veel ilmselt jõudnud.
Viimati käis säärane grupp Eestis veel sel suvel ning seekord oli tegu meestega, kellel oli käsil usureis, mille käigus tehti nelja kuuga tiir peale tervele Euroopale ja liiguti Eestist tagasi ühte Lähis-Ida riiki.
Organiseeritud tegevus
Eestis on islamipuhastajate tegevus juba päris hästi välja kujunenud, esmapilgul sarnaneb see mõne välismaise turundusketiga.
Külalist ootab ees kohalike muslimite korraldatud logistiline tugi üürikorteri näol, kus korraldatakse esimesel võimalusel esitlus või teeõhtu oma ideede tutvustamiseks.
“Kohalikud võetakse teejuhiks ja üritatakse läbi käia need muslimid, keda on võimalik linna pealt leida ja oma üritusele kutsuda,” selgitas üks Eesti Päevalehega rääkinud ekspert.
Usupuhastajad pidavat eelistama kohalikke muslimeid, kes oskavad rääkida araabia või inglise keelt – selliseid on Eestis hinnanguliselt umbes paarsada. Kuid kuna misjonärid üritavad tõlgi kaudu suhelda alati kõigi inimestega, satub teeõhtutele teinekord ka üpris kirju seltskond, alates eestlastest, kes on leidnud endale islami, kuni kohalike Põhja-Aafrikast pärit muslimiteni välja.
“Kogunemistel räägitakse alati vaid elufilosoofiast ega puudutata poliitikat. Kui keegi sellest rääkida üritab, siis ei lasta tal seda teha. Kui ka poliitikast räägitakse, siis ainult kuskil tagatubades,” selgitab üks asjatundja.
Eelkõige üritatakse teada saada, milline on kohaletulnute arusaam islamist, ning jagatakse kuulajatega oma nägemust.
Kuid kas säärastes teeõhtutes võib tõesti olla mingit ohtu? “On vale otsida nende misjonäride hulgast terroriste, kuid samas ei saa välistada, et Eestis on ka sellise pilguga ringi vaadatud,” ütleb üks allikas.
“Inimene, kes tahab tegelikult midagi halba korda saata, üritab ju oma ümbruses siiski märkamatuks jääda,” lisab ta.
Tegeliku töö radikaalsete vaadete omaksvõtmisel ja terroristiks saamisel teeb ära inimene ise.
Ning Tabligh’i laadsed liikumised on tavaliselt vaid omamoodi “sütikuks”. Inimene, kes on teed joomas käinud, hakkab ise kuuldud asjade üle mõtlema ning kütab end internetis ja mujal saada oleva materjali põhjal ise palju rohkem üles. “Klõps” võib käia ka sellise inimese peas, kes käib lipsu ja ülikonnaga ega ole kunagi veel millegi kardetavaga silma paistnud. Inimese sisse on ju raske näha.
Uuritakse meelsust
“Misjonär on tavaliselt ka hea psühholoog ja näeb ära, kellel on potentsiaali ja kellel mitte,” ütleb üks allikas. Eestist lahkudes annab misjonär info edasi ning kui tulevikus on tarvis midagi toime panna, siis naasevad siia juba hoopis vähem silma paistvad tegelased, kes võtavad ühendust juba varem märgatud inimesega. Asjatundjad teavad kinnitada, et Tabligh’i misjonärid on kutsunud siinseid muslimeid ka usureisidele Pakistani ja India piirialadele, kuid ühtegi kaasaminejat polevat veel leidunud. Seega pole siinsed üritused seni ilmselt olnud viljakad.
Miks? Siinse muslimikogukonna puhul tuleb neil kokku puutuda probleemidega, mida mujal Euroopas kohtab harva, räägivad asjatundjad.
Lisaks sellele, et islami kombe kohaselt riietunutega tänaval ringi liikumine äratab Tallinnas rohkem tähelepanu kui näiteks mõnes Skandinaavia pealinnas ja kohalikud pelgavat probleeme õiguskaitseorganitega, ei saa unustada majanduslikku poolt. Tabligh’i süsteemis peab iga usureisile mineja oma reisikuludeks ise raha leidma.
Kommentaar
Henno Kuurmann
kaitsepolitsei komissar
Jamaat Tabligh’it oli kevadel ilmunud aastaraamatus mainitud seetõttu, et nende huvi Eesti vastu ja nende liikmete visiidid siia on sagenenud.
Jamaat Tabligh’i näol pole tegemist küll terroristliku organisatsiooniga, kuid mujal maailmas on mitmeid selle organisatsiooni liikmeid seostatud hiljem mõne terroristliku organisatsiooniga liitumises, sellest asjaolust on tingitud ka meie mõningane huvi nende tegevuse vastu Eesti suunal.
Siiani pole me täheldanud, et nende kontaktid Eestiga oleks siinse, valdavalt rahumeelse muslimikogukonna esindajaid äärmusesse kallutanud.
Kuid samas on oluline hoida silm peal sellel, et selle islamiorganisatsiooni Eesti kontakte ja sidemeid ei kasutaks ära mõni terroristlik rühmitus ega prooviks oma terrorit teotavat tegevust siia üle kanda või Eestis terroriakte toime panna.
Kas Jamaat Tabligh on lambanahas hunt?
•• 1927. aastal Indiast Mewatist alguse saanud Jamaat Tabligh’i (tõlkes usujutlustajate grupp) liikumise kohta on eksperdid üsna erineval arvamusel. Liikumist, mille ametlik eesmärk on islamit kõrvalmõjudest puhastada, peetakse nii täiesti rahumeelseks ja apoliitiliseks kui ka maailmas hetkel olulisimaks terroristide värbamise agentuuriks.
•• Viimasel arvamusel olijate sõnul levitab organisatsioon sunni-islami äärmuslikuimat vormi, liikumine olevat esimene samm terroristiks saamisel.
•• Tabligh’i süüdistamiseks annavad alust ka mõned näited – Tabligh’iga oli seotud Afganistanist Talibani ridadest tabatud ameeriklane John Walker Lindh, kelle tee taliibide hulka sai mõnede väidete kohaselt alguse just usulaagrisse sõitmisest, millele lisandus kohapeal ka muu väljaõpe. Tabligh’iga on mõne allika teatel seotud olnud ka Inglise-Jamaica päritolu “kingapommimees” Richard Reid, kes üritas oma kingadesse peidetud lõhkekehadega õhkida USA reisilennukeid. Pakistani julgeolekuametkondadest pärinevate andmete põhjal on Tabligh suutnud ainuüksi USA-st alates 1989. aastast värvata umbes 400 inimest, kes on hiljem saanud väljaõpet Pakistani ja Afganistani laagrites.
•• Tabligh’iga on seostatud ka Prantsuse kodanikku Willy Virgile Brigitte’i, kes sai väljaõpet Pakistanis ja üritas ilmselt 2003. aastal Austraalias terroriakti toime panna.
•• Ajalehe Le Monde väitel pärineb 80 protsenti Prantsuse islamiradikaale Tabligh’i ridadest.
