Kontrolörid on tänavu teinud 1300 trahvi autojuhtidele, kes pargivad kaubanduskeskuse juures sõiduki alusetult liikumispuudega inimesele mõeldud kohale.

AS-i Ühisteenused tegevdirektori asetäitja Kristi Vahtra sõnul on firmal lepingud parkimisalal toimuva kontrollimiseks sõlmitud kümmekonna kaubanduskeskusega.

Olenevalt keskusest on omanikud liikumispuudega juhi kohale auto parkimise eest kehtestanud 500–1000-kroonise raha-trahvi.

“Eesti inimesele ei meeldi, et teda rikkumiselt tabatakse, ja kui ongi temperamentsem inimene, lähevad rusikad kiiresti käiku,” ütles Vahtra. “EkipaaÏi meeskonnale tungitakse kallale keskmiselt korra kuus.”

Möödunud laupäeval rebis puudega inimese sõiduki kohale alusetult parkinud mees kontrolöri käest trahviraamatu, rüseluse käigus sai kontrolör õlapõrutuse ja vajas ülevaatust traumapunktis. “See on suhtumise probleem – võiks austada neid inimesi, kellega on midagi juhtunud,” nentis Vahtra.

Transpordiameti linnatranspordi osakonna juhataja Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on päris mitu ebaseadusliku invakaardi kasutaja kaarti tühistatud ja keegi neist pole parkimisloa saamiseks uuesti taotlust esitanud. “Lihtsalt vanur või puudega inimene saab parkijakaardi, mis on isiklik, ja annab selle kellelegi edasi,” ütles Jürgenson.

Keskmiselt rahuldavad hinded

Liikumispuudega isiku parkimiskaart annab õiguse tasuta parkimiseks ja vanalinna jalakäijatealale sissesõiduks. Praegu on Tallinnas selline sooduskaart 310 inimesel, üle Eesti on puudega isiku parkimiskaarte väljastatud 1266.

Markantne näide väärkasutamisest pärineb sellest suvest, kui Õllesummerile tõtanud sõbrad üritasid kasutada puudega isiku parkimisluba. “Auto oli purjus inimesi täis,” meenutab Jürgenson. “Küsisime, kus on siis kaardi omanik, aga memm polnud peale mahtunud.”

Korralikult invakohtadele alusetult pargitud autosid pole parkimiskontrolöridel õigust ära vedada lasta, nii vormistatakse kiirmenetlusotsus ja üldjuhul tähendab see 300-kroonist trahvi.

Liikumispuudega inimestele on abiks interneti lehekülg http:// liikumisvabadus.invainfo.ee/, kus on hinnatud 641 ühiskondliku objekti ligipääsetavust Eestis. Tallinnas uuritud 68 kaubanduskeskust on saanud keskmiselt rahuldavaid hindeid.

Ratastoolikasutaja:  läheb paremaks

•• Ratastooli kasutav Signe Falkenberg leiab, et tasapisi on liikumispuudega inimeste võimalused linnas liiklemisel muutunud paremaks, kuigi segadusi tuleb endiselt ette.

•• “Mul on olnud küll selliseid juhuseid, kus öeldakse, et lähen ainult korraks, ja siis ma olen lihtsalt oodanud,” ütles Falkenberg. “Kui olen pärast olukorda selgitanud, on üldiselt vabandatud.”

•• Ühegi kaubanduskeskuse parklat ei taha Falkenberg hea või halva näitena esile tõsta. “Mul on sisse juurdunud oma kohad, kus ma käin ja pargin,” selgitas Falkenberg. Karkudega väljas olles püüab ta parkimiskoha leida võimalikult sihtpunkti ukse lähedal. Ratastooliga otsib naine äärekohti vajadusel kas või parkla tagumises osas, peaasi, et keegi ei saaks uksealust kinni parkida. “Ma ei arvagi, et päevadega midagi muutuks: see on nagu vesi, mis uuristab kivisse auku,” nentis ta.