Puudega lapsed ei saa enam bussiga kooli
Selliseid liikumispuudega koolilapsi ja nende vanemaid, keda graafiku vähenemine puudutab, on üle kümne. Ainuke Haapsalu ja Pärnu vahet käiv buss hakkab sõitma kahel päeval nädalas.
“See on katastroof!” lausus Haapsalu sanatoorse internaatkooli kasvatusala juhataja Sirje Viiret. Pühapäeva õhtul Pärnumaalt pärast koolivaheaega Haapsallu sõitma valmistunud liikumispuudega lapsed jäid teele pika ninaga ja nende vanemad pidid kiirkorras leidma mingi muu võimaluse, et lapsed kooli jõuaks.
“Küsisin veel eelmisel päeval bussiinfost üle, kas Pärnu-Haapsalu buss pühapäeval sõidab, ning sealt kinnitati, et sõidab,” ütles Tatjana Rogenbaum. Tema 11-aastane liikumispuudega tütar käib Haapsalus koolis Pärnu-Jaagupist ning siiani sai ta reede õhtul bussiga Haapsalust koju sõita ja pühapäeva õhtul kooli tagasi. Sel pühapäeval läks tüdruku autoga Haapsallu saatmine perele, kus ka ema on liikumispuudega, maksma 500 krooni.
Viireti sõnul käib Pärnumaalt nende koolis üle kümne õpilase ja nende hulk ei ole aastatega vähenenud.
Läinud nädalast tõmbas Go Bus Läänemaa ainukese Haapsalu-Pärnu liini sõidud kokku vaid reede ja laupäeva peale. “See ei ole rentaabel liin ning vaid reedel ja laupäeval on seal nii palju sõitjaid, et vedu päris miinusesse ei jää,” ütles Go Bus Läänemaa asedirektor Igor Štšeglakov. “Läbirääkimised käisid kolm kuud ning veel eelmisel nädalal oli lootust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist toetust saada, nii et buss võinuks neljal-viiel päeval nädalas sõitma jääda,” sõnas Štšeglakov.
Lääne maavalitsuse nõunik Harri Erman tõdes, et asjade seis on kurb. “See liin läbib kümme valda ja linna, aga tõsi on see, et ka laupäeval sõitis Haapsalust Vigalasse vaid seitse inimest – sellega ei majanda bussiettevõte seda liini kuidagi,” ütles Erman. “Sama mure on Läänemaa noortel, kes käivad Vigala tehnika- ja teeninduskoolis – kui vanematel pole võimalik last autoga kooli viia, tuleb uus kool leida.”
Valdade puudulik koostöö
Halinga vallavanem Ülle Vapper kahetses, et Läänemaa vallad, mille territooriumi buss läbib, ei soostunud liini käigushoidmiseks kulutusi tegema.
Ermani sõnul näitavad arvutused, et igal vallal tuleks tegelikult tasuda vaid 6700 krooni aastas, et bussigraafik endisena säilitada. “See ei ole väga suur raha.”
“Oleme üle elanud Viljandi bussi kadumise, misjärel näiteks Karksi-Nuiast hakkas vald oma nelja last ise tooma ja viima,” tõi koolidirektor Viiret näiteks. “Lõuna-Eesti valdade lastele tuleb sõiduk Tartusse liinibussile vastu,” lisas ta.
Bussifirma ei taha lapsi kooli ette ära tuua
•• Halinga vallavanem Ülle Vapper ütles, et kindlasti leitakse võimalus lapsed Haapsallu kooli vedada. “Keda siis veel aidata, kui mitte puudega lapsi,” lausus vallavanem. Halingas on sama bussiliini ärajäämine tekitanud liikumisprobleeme ka Vigalast Pärnu-Jaagupisse keskkooli käivatele õpilastele.
•• “Põhiharidus on Eestis kohustuslik ning kui puudega laps peab kodukohast mujal koolis käima, peab omavalitsus aitama, et ta kooli pääseks,” lausus liikumispuudega inimeste liidu tegevjuht Auli Lõoke. “Invatransport on omavalitsuste korraldada – mõnel pool kompenseeritakse bensiinikulu, suuremates on olemas invabuss,” lisas ta.
•• Haapsalu sanatoorse internaatkooli invabuss käib õpilastel alati liinibussi vastas, kui lapsed koolivaheajalt või koduselt nädalavahetuselt naasevad. Kooli palvele, et näiteks 20 Tartu bussiga sõitva lapse pärast võiks teha Haapsalus saabudes viimase või lahkudes esimese peatuse kooli juures, on bussifirma kategooriliselt ei ütelnud.
