”Esimese asjana rääkisid arstid meile ära kõige hullemad prognoosid, sest hemolüüs on sageli ettekuulutus leukeemiast või mõnest muust karmist kasvajast,” meenutas Joona isa Madis Hint.

“Pikaks ajaks sai diagnoosiks kaasasündinud punaliblede defekt, mille puhul on võimalik last elus hoida, aga jumal teab millise tõenäosuse ja hinnaga,” rääkis Hint.

Venemaa ja Eesti arstid pole ümber lükanud Joona vanemate kahtlusi, et hemolüüs ehk vereliblede lagunemine tekkis just FSME puugivaktsiinist.

KOLLATÕVE ASEMEL KEHVVERESUS. Mõned tunnid pärast teistkordset vaktsineerimist hakkas Joonas oksendama, muutus apaatseks ja näost kollaseks.

Saaremaa arstid diagnoosisid esmalt kollatõve, Tallinna Merimetsa haigla arstid leidsid, et tegu on ägeda hemolüütilise aneemia ehk kehvveresusega.

Joonast raviti hormoonpreparaat prednisolooniga. “Laps läks hamstri moodi paksuks ja sonis läbi une ka ainult sardellidest,” kirjeldas isa.

Vanemad viisid poja Moskvasse täiendavatele uuringutele, mis kinnitasid, et kaasasündinud defekti lapsel pole, ainsa põhjusena tuli kõne alla reaktsioon puugivaktsiinile.

Joona raviarst, Tallinna lastehaigla onkohematoloogia osakonna juhataja Karin Orgulas ütles, et testi, millega tõestada, et haigus vaktsiinist tekkis, pole olemas.

“See oleks tõesti ainuke selline juhtum ja tõenäosus, et mõne teise patsiendiga sama juhtub, on ääretult väike. “Vaktsiini ära keelata ei saa, pealegi on puukentsefaliit veel raskem haigus kui igasugused kõrvaltoimed,” selgitas ta.

Ohtlikule diagnoosile vaatamata paranes Joonas paranes hästi ja isa sõnul on poiss peaaegu aasta pärast haigestumist tervenenud.

Vanemate järelepärimised vaktsiini tootjafirmalt Baxter ja selle Eestisse vahendajalt Oriolalt on jäänud vastuseta.

”Algul lootsime tipptasemel hiigelkontsernilt suisa isiklikku konsultatsioone või mingeid uuringuid,” tunnistas isa, “nüüd tahaks jonnist kuulda mingitki arvamust.”

Oriola projektijuht Siiri Hein möönis, et perekond Hindile vastamine on tõesti veninud. Põhjuseks nimetas ta Baxteris uue meditsiinidirektori tööle asumist, kes vajas juhtumi uurimiseks aega.

KOHUS TEATADA OHUST. “Tean nii palju, et see on ääretult haruldane juhtum, ilmselt oli tegu asjaolude kattumisega, sest vaktsiini on ju enne väga põhjalikult uuritud, aga midagi sarnast leitud ei ole,” märkis ta.

Heina sõnul ei saa välistada, et hemolüüs vallandus tõepoolest vaktsineerimise tulemusena. “Kui seda tõestatakse, on meie kohus loomulikult arste ja patsiente kõrvaltoimest teavitada, see on tõsine asi,” tunnistas ta. Eraldi katseid hemolüüsi kui kõrvaltoime kohta ravimile ei tehta.

Merimetsa haigla peaarst Kai Zilmer kinnitas, et Joona juhtumiga sarnast kõrvaltoimet ei ole Baxteri puugivaktsiinile nende haiglas kohatud.

Joona puhul ei saanud tegu olla ka immuunsüsteemi puudulikkusest tingitud haigestumisega, sest surmatud vaktsiinid nagu FSME immuunsüsteemi ei kahjusta, selgitas Zilmer.

VAKTSIIN JÄÄB MÜÜKI. Ravimiameti registreerimisosakonna juhataja Alar Irsi hinnangul võis Joona äkiline reaktsioon ravimile tuleneda pigem sellest, et laps enne vaktsineerimist grippi põdes.

Joona ema Astrid Kanneli sõnul ütles arst enne vaktsineerimist, et vastunäidustatud on vaid äge või algav külmetus.

“Kuna haigus tekkis organismi tavalisest erineva seisundi foonil, ei ole praegu alust väita, et tegemist on vaktsiini sellise kõrvaltoimega, mis ohustaks ka tasakaalus immuunsüsteemiga lapsi,” ütles Irs ja lisas, et harvaesinev kõrvaltoime ei ole aluseks ravimi müügist kõrvaldamisele.

Kui rahvusvahelised andmed vaktsiini ja hemolüüsi seost kinnitavad, lisatakse vastav hoiatus arstidele ja patsientidele jagatavatele infolehtedele.