Raha võltsijad saavad edaspidi kõvemini karistada
Euroopa Komisjon tegi juba kaks aastat tagasi Eestile etteheite, mille kohaselt ei ole meie õigus kooskõlas 2000. aastal vastu võetud raamotsusega (2000/383/JSK võltsimisvastase kaitse tugevdamiseks kriminaal- ja muude karistuste abil seoses euro kasutuselevõtmisega) ning nõudis sätete vastavusse viimist.
Kehtiv karistusseadustik näeb ette raha, pangakaardi või muu maksevahendi, samuti aktsia, obligatsiooni või muu väärtpaberi võltsimise eest kasutamise eesmärgil rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Korduva rikkumise korral võib karistada kuni kuueaastase vangistusega.
Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimiseks tuleb Eestil raha valmistamise või muutmise eest karistada kaheksa aastani ulatuva vangistusega.
„Aruande järelduste punktis 6 rõhutab Euroopa Komisjon, et Eesti õigusaktides tuleb sätestada raha võltsimise eest vähemalt kaheksa aasta pikkuse vanglakaristuse ülemmäär sõltumata sellest, kas tegu on varasema karistatuse või suures ulatuses toimunud võltsimisega või mitte,“ seisab ministeeriumi seletuskirjas.
Kuivõrd raamotsus puudutab üksnes rahaga seotud võltsimisi, siis puudub vajadus karmistada muude maksevahendite ja väärtpaberite võltsimist puudutavat sanktsiooni. Seetõttu on raha võltsimise puhul moodustatud eraldi kuriteokoosseis, mille karistus on rangem kui muu maksevahendi kvalifitseeritud koosseisu sanktsioon.
Justiitsministeeriumi andmete kohaselt registreeriti möödunud aastal Eestis 27 väärtpaberite ja raha võltsimise kuritegu. Käesoleva aasta 11 kuuga on see number 24.
