Eesti muusikaõpetajate liit saatis lootusetuks kujunenud olukorrale lahendust otsides ahastava kirja linnavalitsusele ning haridusministeeriumile, kuna praeguse alarahastatuse ja tunniplaani "efektiivsemaks muutmise" tõttu võib muusikatundide andmine võimatuks kujuneda.

„Mis seni meedias kinnitatud on, et kärped lasteaedade arvelt ei puuduta pedagoogide palku ja kedagi koondatud ei ole, aga see ei vasta tõele,“ rääkis koondamishirmus anonüümsust palunud muusikaõpetaja* Päevaleht Online’ile.

Õpetaja nentis, et muusikatunnid lasteaedades suretatakse sisuliselt välja, kuna 53-st lasteaiast kokku kutsutud muusikaõpetajate seas muusikaõpetajate liidu läbi viidud küsitlusest selgus, et 34-s lasteaias on vähendatud muusikaõpetajate palka või suurendatud nende töökoormust.

Palka on seejuures kärbitud ja koormust suurendatud lasteaedades erinevalt, keskmiselt 30-50 protsenti.

Mitmes asutuses, kus töötas enne kaks muusikaõpetajat, töötab nüüd üks, tehes kogu töö ära üksinda, kuid saades tasu vaid ühe koha eest. See on aga muusikaõpetajate andmeil konkreetselt töö- ja puhkeaja seaduse rikkumine.

Päevalehega rääkinud muusikaõpetaja möönis, et tegemist on suletud ringiga ning lasteaedade juhatajatega pole vaielda midagi, sest nemad on pandud lihtsalt fakti ette, et kärped on vaja ära teha. Konkreetseid kärbetekohti pole aga ette kirjutatud ja nii tuleb neil endil vaadata, mille arvelt kokku hoida.

Kuigi linnavalitsus on korduvalt kinnitanud, et lasteaedade arvelt raha kokku ei hoita ning kedagi ei koondata, hakkas kärpekirves muusikaõpetaja andmeil vaikselt palku hakkima juba kevadel.

Tõsisemaks läks asi suvel, kui õpetajad olid puhkusel. Puhkuselt naastes oli olukord aga kardinaalselt karmiks läinud. Lisaks on nii mõneski lasteaias muusikaõpetajad endiselt sundpuhkusel ning õpetajatele öeldud, et uus aasta toob kärbetele lisa.

Abilinnapea selgitada ei taha

Linna haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Kaia Jäppinen keeldus aga avalikuks tulnud probleemi selgitamast ning ütles Päevalehele oma nõuniku suu läbi, et sel teemal ta täna veel kindlasti midagi kommenteerida ei kavatse.

Seevastu Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula rääkis, et muusikatunnid peavad lasteaedades kindlasti ka edaspidi toimuma ning nende arvelt kokku hoida ei tohi.

„Muusika- ja liikumisõpetajate ametikohad on seadusega ette nähtud ning neid niisama lihtsalt kaotada ei saa,“ kinnitas Pajula.

Kõnealuse uuringu andmed Pajula sõnul nendeni veel jõudnud ei ole, mistõttu ei osanud ta ka lahti seletada, mis täpsemalt pealinna lasteaedades siis muusikatundidega toimub.

Põhjusi muusika- ja liikumisõpetajate koormuste või palkade alandamiseks võib tema sõnul olla erinevaid. Näiteks rühmade vähenemine või muusikaõpetajate tööaja n-ö efektiivsemaks muutmine, mille käigus on hakatud arvestama reaalselt lastega tehtavaid töötunde.

„Rasked ajad mõjutavad paratamatult kõiki eluvaldkondi, kuid nii linnavalitsusele kui ka haridusametile on jätkuvalt oluline, et lasteaiateenus säiliks lapsevanematele vajalikus mahus ja oleks kvaliteetne,“ rääkis Pajula ja kinnitas hoopis, et 2009. aastal on lasteaedade normaalne rahastamine tagatud.

Aasta alguses kinnitati tema sõnul alushariduse eelarveks 766,573 miljonit krooni. „Täna on alushariduse toote eelarveks 761,592 miljonit krooni, seega on vähenemine vaid 1 protsent eelarvest,“ selgitas Pajula, et tegelikult ei saa kärped ikka nii suured olla, kui õpetajad räägivad.

Vähendatud on tema sõnul peamiselt majandamiskulusid ning vähemal määral ka tööjõukulusid näiteks valverühmade loomise kaudu.

Muusikaõpetajate pöördumist on oma allkirjadega toetanud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann ja Eesti kooriühingu esimees Aarne Saluveer.

*Muusikaõpetaja nimi on Eesti Päevalehele teada.