Rahumägi: Bushi turvanõuded Eestis on leebed
Rahumägi sõnul on USA presidendi kaitse peale 2001. aastat muutunud oluliseks rangemaks ning 27.-28. novembril Tallinnas näeme me isegi tagasihoidlikku versiooni.
“Meil ei ole põhjust arvata, et siin on tegemist erakordse sündmusega turvalisuse seisukohast. Eesti keskkond ei ole harjunud taolise maailma tasemel turvaoperatsiooniga. Antud juhul ei saa unustada, et tegemist on maailma kõige mõjuvõimsama ja jahituma persooniga,” ütles Rahumägi Päevaleht Online'ile.
Ameerika ühendriigid on kasutusele võtnud kõik võtted, et tagada mitte ainult institutsiooni julgeolek, vaid ka väärikus.
"Ameerika ühendriigid ei hoia ja pole kunagi hoidnud peale Kennedy mõrva ressursse kokku, et tagada oma presidendi julgeolek. Seda ressurssi on Eesti inimesel väga keeruline ette kujutada, need ei mahu mitte kuidagi meie kriteeriumite alla,” rääkis endine sisejulgeoleku nõunik.
Rahumägi arvates on Eesti ja USA presidendi turvatingimuste võrdlemine sama, kui võrrelda Eestit ja Ameerika ühendriike omavahel.
Presidendi kaitsjatele oma linnak
Eesti keskkonnas on Rahumägi arvates raske ette kujutada, et selle piiratud hulga inimeste treenimiseks, kes füüsiliselt presidenti kaitsevad, on loodud terve linnak, elusüsteem. Loodud on võimalikult elutruud tingimused, et olla valmis ükskõik millisteks tingimusteks, olgu siis maal, merel või õhus, lõpetades pankade, poodide jms. Treeningtingimused on antud linnakutes täiuslikud ning inimesed on varustatud tipptehnoloogiaga.
„Ameerika ühendriikide presidenti kaitseb Ameerika salateenistus, nende ettevalmistamiseks on loodud ideaalsed tingimused, igas mõttes. Mul on olnud ainulaadne võimalus neid külastada,” ütles Rahumägi.
Kõikvõimalikud õppega seotud detailid on üldjuhul laiemale avalikkusele teadmata, kuid ühe olulise ühise nimetajana tõi Rahumägi välja asjaolu, et iga presidendi puhul on väljaõppe vormi spetsiifiliselt täiendatud. Näiteks armastas Bush seenior veeta aega erinevate veesõidukitega ning Bill Clinton oli suur golfihuviline. Nii olid treeningud seotud just nende aladega seonduva kaitsetaktikaga. „Väga põhjalik töö, mis ei jäta ühtegi pisiasja vahele.”
Eestlastele turvanõuetega liiga ei tehta
Rahumägi ei arva, et inimestele oleks liiga tehtud vähese teavitustööga. „Julgeoleku huvides avalikustatakse kõik viimasel hetkel, igal pool. Meil ei maksa otsida olematuid solvanguid, neid ei ole. Kõik see informatsioon, mis on vajalik, see antakse.”
„Eestis on julgeolekumeetmed tunduvalt väiksemad, antud juhul on tegemist isegi leebete normidega. Isegi Riias on tunduvalt rangemad. Meil ei maksa otsida väikestele inimestele omast solvumismomenti,” arvas Rahumägi. „Küsimus pole mitte ainult temas (George Bushis), vaid meie kõigi julgeolekus. Tuleb nendest meetmetest aru saada ja suhtuda kui tänase maailma paratamatusse.”
