Küsimus, kuidas rahvaarv nii palju vähenenud on, paneb Püssi linnapea Enno Mägari ohkama. „Väga raske küsimus ja elanike arv on vähenenud kõvasti jah, kuid ma ei oskagi öelda, et miks,” tunnistas Mägar. „Ma isiklikult arvan, et rohkem on lahkujateks olnud vanemad inimesed, noored on alles, kuid ega meil see juurdekasv noorte seas ka väga suur pole, kuid põhimõtteliselt on see seotud siiski töökohtadega.”

Raha vaid hädavajalikuks

Ühe väikese statistikat mõjutava aspekti toob Mägar veel esile. Nimelt ostavad Püssis viimasel ajal kinnisvara väga hoogsalt Venemaa kodanikud, kes omakorda ennast linnas elanikuks ei registreeri. Mägari sõnul mõjutab rahvaarvu vähenemine ka linna elu, sest praegune tulubaas lubab tegeleda ainult kõige hädavajalikumaga. Üheks potentsiaalseks abivahendiks võib olla Mägari sõnul ka omavalitsuste liitmine. Ühe sellise plaani kohaselt võiks Püssi linn liituda Lüganuse ja Maidla valdadega.

Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijevi sõnul iseloomustab selline hääbumine kõiki monolinnasid ja ka Kiviõli ise on viie kõige enam rahvaarvus kaotanud linna seas. „Praegune reaalsus on see, et õppimisvõimalused on nagunii väljaspool meist paremad ja noored ei tulegi meile enam tagasi, kuna töökohti meil palju pole,” lisas linnapea.

Rahvaarvu langusega jäävad kõige enam silma Ida-Virumaal asuvad linnad, mille hulgas näiteks Kohtla-Järve on kaotanud kümnendiga üle 10 000 elaniku. Ida-Virumaa probleemidega tegelemiseks on loodud küll arengukava, kuid kahe aasta eest koostatud kava pole siiani väga innukalt täide viima asutud.

Tunduvalt helgemalt nägi tulevikuvõimalusi Kallase linnapea Viktor Nukka, kelle sõnul peaks linnaelanike tagasi linna meelitamiseks lähiaastatel mitu projekti töösse minema. Ühe sellisena toob ta esile toitlustusettevõtte, mis annaks kohe tööd viiele inimesele, aga ka üle 20 inimesele tööd pakkuva laevaehitusdoki.

Ka Nukka näeb tulevikku vaadates paratamatust, et monolinnad hääbuvad, kuid selle pidurdamiseks peavadki väiksemad linnad looma uusi võimalusi uute töökohtadega. „Õnneks on praegune regionaalminister meie poole näo pööranud ja uued töökohad poleks enam kalandusega seotud,” lisas ta.PlusspoolSuurimad võitjad on pealinna naabervallad

Kui 2000. aasta loendus näitas, et inimesed elavad peamiselt maakonnakeskustes, siis 2011. aastaks on liigutud suuremate linnade lähistele. „Kohalikest omavalitsustest on rahvastikukasv olnud kõige suurem Tallinna ümbruse valdades, kus mõnes vallas on elanike arv võrreldes eelmise rahvaloendusega kahekordistunud,” ütles rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.

Näiteks on Viimsi valla rahvaarv suurenenud 18 533 elanikuni (2000. aastal 7978), Rae vallas 15 721 elanikuni (2000. aastal 7979) ja Harku vallas 14 181 elanikuni (2000. aastal 6617). Samuti on rahvaarv oluliselt suurenenud mõnes Tartu (Ülenurme vallas 4780-lt 7751-le ja Tartu vallas 5121-lt 6991-le) ning Pärnu lähivallas (Sauga vallas 2535-lt 4474-le).