Rahvaliidu juhatuse liikme Anto Liivati sõnul on ta valmis moodustama erakonna poliitikustest delegatsiooni, kes kohtuks nii Edgar Savisaare kui ka teiste leppe sõlmimisega seotud keskerakondlastega.

„Kui näiteks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhid võivad lepingu vastu huvi mitte tunda, väites, et see on Keskerakonna siseasi, siis rahvaliitlasi on kutsutud Keskerakonnaga ühinema, mis tähendab ühtlasi, et peame ühinema ka lepinguga Ühtse Venemaaga,“ teatas Liivat Päevaleht Online´ile.

2004. aastal Keskerakonna ja Ühtse Venemaa vahel sõlmitud koostöölepe on küll avalik, kuid Liivati arvates on taolised lepingud sageli väga üldsõnalised. „Oluline on teada saada, millised on lepingu sõlmimise tagamaad ja käik, põhjused ning ajendid,“ märkis ta.

Liivati sõnul sõltub võimalike edasiste ühinemisläbirääkimiste kulg Keskerakonna heast tahtest selle küsimuse arutamisel.

Küsimused, millele Rahvaliit esialgu vastust ootab, on järgmised:

1. Kuidas ja kelle initsiatiivil leping sündis? Sealhulgas, kellega ja millal võeti ühendust?
2. Millised olid Ühtse Venemaa esitatud põhjused lepingu sõlmimiseks ja huvi Keskerakonna ning Eesti vastu?
3. Kui leping puudutab koostööd hariduse, kultuuri ja majanduse valdkonnas, siis millised on olnud peamised edusammud, mida lepinguga sätestatud koostöös on saavutatud? Kas lepingu sõlmimine on näiteks kaasa aidanud Eesti maaelu arengule või põllumajandustoodete ekspordile?
4. Üks lepingu sõlmijaid, Mailis Reps, on öelnud, et lepingu kohaselt moodustatakse erakondadevahelised komisjonid, kuhu kuuluvad erakondade esindajad, teadlased ja ettevõtjad. Millised komisjonid on moodustatud, kus ja millal on need kohtunud? Millised Keskerakonna ja Ühtse Venemaa poliitikud ning Eesti ja Vene Föderatsiooni ettevõtjad kuuluvad nendesse komisjonidesse?
5. Miks on lepingu teksti vaatamata sellele, et see on „täiesti avalik“, siiski avalikkuse eest kiivalt varjatud?