Rahvatantsijad korraldavad enneolematu maratoni
Järgmise aasta augustis stardib Tallinna Raekoja platsilt enne-olematu teatetantsumaraton, kus lööb kaasa vähemasti 3000 rahvatantsulemburit.
Folklooriansambli Leigarid liidril Kalev Järvelal kulus teatetantsuidee teokssaamiseks viis aastat. Nüüd on aga Järvela juhitav Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ametisse võtnud projektijuht Eero Kiipli ning 9. jaanuaril näevad ja kuulevad tallinlased kultuuripealinna tänavail teatetantsu avapauku.
„Üksteisele teatepulka üle andes tantsitakse siis mööda vanalinna lumiseid tänavaid, et rahvale näidata, mida see teatetants enesest üldse kujutab. Lisaks avame siis augustikuisele teatetantsule registreerimise,” rääkis Kiipli. Ka rõhutas ta, et teatetants pole üksnes rahvatantsufriikide ettevõtmine, vaid sinna oodatakse igaüht, kes oskab veidikenegi polkat või valssi tantsida ja suudab tantsides mõnisada meetrit mööda maanteed liikuda. „Loodame, et end panevad kirja ka sellest enneolematust ettevõtmisest huvitatud rahvatantsuvälised seltskonnad, kas või sõbrad koorilauljad,” õhutas Kiipli.
Vaja on 3000 tantsupaari
Eestis on umbes 20 000 organiseerunud rahvatantsijat, teatetants vajab kordaminekuks vähemalt 3000 osalejat, aga korraldajad loodavad, et osaleb umbes 4000 tantsupaari. Igale tantsupaarile mõõdetakse maanteel mõnisada meetrit tantsuruumi, mis tuleb tantsides läbida. See-järel antakse teatepulk üle järgmisele tantsupaarile. Saatemuusikat teeb tantsijate ees sõitvas autos olev pillimees, kui aga moosekante napib, aitavad korraldajad plaadimuusikaga.
Tantsurühmade vahetumise paigas tantsitakse aga kohapeal. Tõenäoliselt näiteks kaerajaani, millega antakse ka omapoolne panus kampaaniasse „Kaerajaan Euroopasse!”, mille raames tantsis tänavu kaerajaani 50 000 inimest 24 maailma riigist.
„Teatetantsu tantsimine käib tõepoolest lakkamatult nii öösel kui ka päeval ja arvan, et just öised teatetantsimised jäävad oma erilisuse poolest osalejaile kauaks meelde,” loodab Kiipli. Erilisena tõi ta esile ka selle, et rahvatants ei vaibu ka siis, kui osalejad laevaga üle mere Saare- ja Hiiumaale sõidavad.
Teatetantsu vedaval Kiiplil on nii õpilasmaleva juhtimise kui ka noortelaagrite juhendamise kogemusi. „Kaasalööjate pärast ma ei muretse, sest rahvatantsijad on tore ja teotahteline seltskond, küll aga tuleb kindlasti palju pusimist logistikaga, et rühmad õigel ajal õiges paigas oleksid,” rääkis enneolematu projekti eestvedaja.
Tuhat kilomeetrit tantsides
Teatetants läbib
kõik maakonnad
•• Teatetantsu korraldab Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ja see on osa Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna kavast.
•• Üheksa ööpäeva jooksul 20.–28. augustini 2011 tantsitakse marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Orissaare – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats. Läbitakse kõik 15 maakonda.
Pürib Guinnessi
rekordite raamatusse
•• Korraga tantsib maanteel üks-kaks paari, kes jõukohase teekonna läbimise järel annavad teatepulga üle järgmistele tantsijatele. Üks tantsurühm läbib neli kuni seitse kilomeetrit. Keskmiseks liikumiskiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. Tantsimine kestab vaheaegadeta ööpäev läbi.
•• Kolonnis tantsijate ees ja järel sõidab kümme mootorsõidukit umbes 50 inimesega.
•• Kui teatetants teoks saab, on tegemist Guinnessi maailmarekordiga.
