Foto: Ilmar Saabas

Ida prefektuuri juht Aldis Alus teatas eile, et võtab vastutuse taatlemata mõõteseadmete kasutamise juhtumi lahendamisel tehtud vigade eest ja lahkub prefekti ametist.

„Olen seda viimastel päevadel tõsiselt analüüsinud ja kaalunud,” vastas PPA peadirektor Raivo Küüt Eesti Päevalehe küsimusele, kas ka tema võib tagasi astuda või kas ta on seda kaalunud. „Tunnen selget vastutust kogu PPA-s toimuva suhtes.”

„Rääkides personaalsest vastutusest ja karistamisest, siis karistada peavad saama õiged inimesed ja õigetel alustel. Kõigi asjaolude väljaselgitamiseks on algatatud teenistuslik järelevalve, mis peab sisaldama ka ettepanekuid juhtimisprobleemide lahendamiseks, et sarnaseid juhtumisi tulevikus ära hoida,” kommenteeris siseminister Ken-Marti Vaher küsimust, kas ja kes saavad politseis toimunud kinnimätsimise tõttu karistada.

PPA juhi saab ametist vabastada valitsus ja Eesti Päevalehe andmeil kaalub Vaher väga tõsiselt vastava ettepaneku tegemist.

Kuidas oli see võimalik?

Mis siis ikkagi Ida prefektuuris juhtus? Kuidas oli võimalik, et tõendeid võltsiti ja need hiljem maha salati? Kas keegi saab veel karistada või kaotab oma koha? Kõik see ja palju muud sõltub politsei- ja piirivalveameti algatatud distsiplinaarmenetlusest ning siseministeeriumi algatatud teenistuslikust järelevalvest.

„Pealtnägija” avalikustas kolmapäeval korralageduse, mille PPA tippjuhid alates peadirektor Küüdist olid siiani teadlikult maha vaikinud. Märtsis paljastas PPA sisekontroll Ida prefektuuri liiklustalituses toimunud kuritahtliku valetamise: 180 protokolli oli koostatud taatlemata kiirusmõõturi näidu alusel. Peadirektorile tehti ettepanek karistada viit süüdlast. Küüt ja tema meeskond valis aga ausa ülestunnistuse ja hetkelise häbi asemel lahenduse, kus mitte kedagi ei karistatud, ohvreid ei teavitatud, avalikkust ei informeeritud ja lugu pandi lihtsalt kalevi alla.

Siinkohal ei tohi jääda muljet, nagu oleksid need 180 inimest süütud kannatajad, kes ei pannud toime kiiruseületamist. Väidetavalt pole keegi oma rikkumist vaidlustanud. Ka oli nende inimeste seas selliseid, kes peale kiiruse ületamise olid roolis purjuspäi või kellel leiti ka muid eksimusi. Teisalt peab politsei olema aus ja töötama korras mõõteriistadega.

Peamine probleem on muus, nimelt selles, et PPA peadirektor on kuritegu varjanud. Kui Küüt sai distsiplinaarjuurdluse materjali, kus oli kirjas, et liiklusrikkumiste protokollidesse sisestatud andmed, nagu kasutataks kiiruse mõõtmiseks üht teist, mootorrattale paigaldatud radarit, oleks ta pidanud aru saama, et tegemist on kuriteo koosseisuga, ja algatama ise menetluse või saatma materjali prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamiseks. Seda ta ei teinud.

Politsei sisekontrollibüroo alustas alles kolmapäeval pärast seda, kui üks PPA korrakaitsebüroo töötaja oli asjast teada saanud ja kriminaalasja tunnustele viidanud, kriminaalasja ametialase võltsimise paragrahvi alusel. Menetlust juhib Viru ringkonnaprokuratuur. Kahtlustatavaid veel pole. Küüdi vabastab kriminaalvastutusest ainult see, et ametialase võltsimise näol on tegemist teise astme kuriteoga.

Samuti nõudis PPA korrakaitsebüroo juhtumist teada saades kohe Ida prefektuurist välja kõik materjalid, et 180 paraku ebaseaduslikult karistada saanud inimese võimalikult kiire rehabiliteerimisega ise edasi tegeleda. PPA ei saa ise küll trahve tühistada, seda saab teha kohus, kuid kui tuleb välja, et kõigile inimestele tuleb trahviraha tagasi maksta, on summa suurus ligi 30 000 eurot. Politsei peab kõik juhtumid ükshaaval läbi vaatama, sest on inimesi, kes on saanud trahvi mitme rikkumise eest.

Avaldas kahetsust

Küüt ei nõustunud sellega, et tegemist on kinnimätsimisega, ja avaldas kahetsust, et see avalikkusele nii näib. „Jah, sisekontrollibüroo allub mulle ja kui nad midagi avastavad, siis koondub see menetluskokkuvõttesse. Kuna meil on tsentraalne organisatsioon, kus otsuse langetab peadirektor, antakse kokkuvõte enne vastava struktuuriüksuse juhile seisukoha kujundamiseks. Ka selle juurdluse puhul oli terve rida ettepanekuid, sealhulgas ettepanek võtta vastu otsus nende inimeste suhtes, kes on saanud karistada taatlemata aparaadi pärast,” märkis Küüt.

On tõsi, et sisekontrollitalituse vanemjälitusametniku 5. märtsil allkirjastatud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes oli muu hulgas kirjas, et koostöös Ida prefektuuri prefektiga tuleb võtta seisukoht taatlemata kiirusmõõturiga mõõdetud lubatud sõidukiiruste ületamiste ja taatlemata kaaludega mõõdetud sõidukite massiületuste kohta koostatud väärteoasjade otsuste tühistamise asjus.

Eile tagasi astunud Ida prefekt Aldis Alus nõustus distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes tehtud ettepanekutega ja andis selle Ida prefektuuri korrakaitsebüroo juhile Tarmo Tammistele täitmiseks. Samuti andis Alus käsu, et Tammiste kaaluks põhisüüdlase, liiklustalituse juhi Aivar Ottokari teenistuslikus korras asendamist. Ottokar oli inimene, kelle käsul patrullipolitseinikud kasutasid nelja kuu jooksul teadlikult taatlemata mõõteriista. Paraku ei võtnud Alus ega Tammiste midagi ette.

Pärast seda, kui Alus oli tutvunud sisekontrolli distsiplinaarmenetluse kokkuvõttega, tegi ta Küüdile ettepaneku mitte kedagi karistada. „Arutasime, kas vabastada üldse teenistusest, teha noomitus või viia madalamale ametikohale. Minu väga selge seisukoht oli, et Ottokar ei saa kuidagi jätkata sellel ametikohal. Kuna vabastamine tundus prefektile liiga ränga karistusena, nõustusin Aluse ettepanekuga viia Ottokar teisele ametikohale, kus ta ei puutu kokku liikluse ja juhtimisega,” nentis Küüt.

Kuid miks nii tõsise rikkumisega hakkama saanud Ottokar üldse tööle jäeti, miks Alus teda kaitses? „See on pikem jutt. Ministeerium on alustanud teenistuslikku juurdlust ja ma loodan, et nad selle pädevalt läbi viivad. Siis vaatame, mis edasi saab,” põikles Alus konkreetsest vastusest kõrvale.

Küüt ei teavitanud asjast kohe ka Tarmo Miilitsat, peadirektori asetäitjat korrakaitse alal, kes peaks sellistest probleemidest esimesena teadma.

Küüdi jaoks on hoolimata Ottokari nimetatud põhjendustest endiselt arusaamatu, miks ta sundis oma alluvaid kasutama taatlemata mõõduriista. „Julgen arvata, et ühelt poolt oli see oma töö tegemise tahe. Teine pool oli ehk mingi mugavus, et see vahend oli parem ja mugavam kui teised. Aga info, et mõõduriista ei saa taadelda, oleks pidanud kohe tippu välja jõudma,” ütles Küüt.

Ühtlasi nentis Küüt, et kuigi politseinikud töötasid taatlemata vahendiga, oli nende eesmärk säästa liikluses inimelusid. „Aga me ei saa mitte kuidagi lubada seadusrikkumist,” rõhutas ta.IntervjuuSaareväli: oleks arvanud, et selliseid vigu politsei enam ei tee

Urmas Jaagant
reporter

Maano Saareväli, advokaadibüroo Sirk & Saareväli vandeadvokaat ja endine liikluspolitseinik, kommenteerib vigu.

••Kui tavapärane on, et politseinikud teevad menetlusvigu? See ei ole ju esimene juhtum, mis menetlusvigade tõttu meediasse jõuab.

Eks neid juhtub nii või teisiti ja iga menetlusviga ei tähenda, et see on sihilik. Taunimisväärsed on just sihilikud, teadlikult tehtud vead, kus menetleja teab, et teeb asju valesti, ega kavatsegi vea vältimiseks midagi ette võtta. Viimane just ongi käesoleva juhtumi eripära ja taunimisväärne moment.

••Kui palju neid lihtsaid protseduurilisi või menetluslikke vigu politseis ette tuleb? Kas politseis saab neid olla rohkem kui mujal?

Mingeid protsente ma kindlasti öelda ei oska. Ei ütleks ka, et politseis tehakse rohkem vigu kui mingis muus riigiasutuses. Politseitöö on lihtsalt rohkem avalikkuse luubi all ning saab avalikkuselt rohkem tagasisidet ja vastukaja. Ma arvan, et mitte ainult politseis, vaid kõigis ametkondades, mis menetlusega kokku puutuvad, juhtub teadmatusest või tahtmatult vigu.

••Kui suurel määral Ida prefekti tagasiastumisega päädinud lugu teid teie kogemuse juures jahmatas?

See ei oma tähtsust, kuipalju see just mind üllatas. Loomulikult tuli see uudisena, mõnes mõttes olen minagi omaks võtnud suhtumise, et kiirusemõõtmise seadmete taatlemisega on kõik korras ja politsei enam selliseid vigu ei tee. Selles mõttes see juhtum võibolla jah jahmatas mind. Aga rohkem tekitas see kõik ebausaldusväärsust elanikkonnas laiemalt. Politsei usaldus on saanud jälle päris hea hoobi ja langenud taas kord madalamale.Kommentaarid

Mitmed vead

Ken-Marti Vaher
siseminister

Eksimus on eksimus ja rikkumine on rikkumine. Viga on nii taatlemata kiirusmõõturi kasutamine kui ka valed juhtimisotsused. Mitte keegi ei saa suhtuda oma töösse hoolimatult, kui meie kätte on usaldatud selle riigi seadusliku võimu teostamine. Kindlasti on juhtidel suurem vastutus nii organisatsiooni, selle töötajate kui ka avalikkuse ees. Sellel juhtumil on aga selgelt ulatuslikumad tagamaad. Infosulg, mis nähtub sellest, et korrakaitsevaldkonna juht Tarmo Miilits sai sündmustest teada alles möödunud nädala lõpus, on märk väga selgest probleemist. Teenistuslik juurdlus ongi selleks, et selgitada välja, kes ja miks ei astunud selgeid samme kohe.

Viitab lohakusele

Andrus Ansip
peaminister

Kui see juhtus kogemata ja taatlemisel selgub, et seadmed on kogu aeg korras olnud, siis ma väga suurt süüd ei näe. Ma ei mõista ka, mis põhjused oleksid võinud olla taatlemata jätmisel. Eks ta ikka lohakusele viita. Minu meelest ei ole kiirusmõõturite taatlemine väga tuumafüüsika. Miks seda õigel ajal ära ei tehtud, ma ei tea.

Minister vastutab

Andres Anvelt
Riigikogu liige

Minister Vaher peab selgelt näitama, kas tema juhib oma valitsemisala või valitsemisala teda. Peadirektori õukond näitas taas, et tegeleb pigem oma vigade mätsimise ja ringkaitsega, et oma status quo’d säilitada. Minister peab väga selgelt selgitama ühiskonnale, kes politseijuhtidest on milles süüdi ja kes peab vastutama. Kui ta seda ei suuda, siis peab ta ise vastutama.

Mõtlema peab ka

Ain Seppik
endine siseminister

Ükski politseinik ei pea täitma ebaseaduslikke käske. Kasulik on selle organiga, mille küljes kõrvad on, ka mõelda. Hull on see, kui hakatakse töötama tulemuse peale, nagu sotsialistlik võistlus, et kes rohkem trahve teeb. Meie ministrite vastutuse kohta ei ole mõtet küsimust esitada. Vaevalt ka siseminister kavatseb millegi eest vastutada. Algatab teenistusliku juurdluse.