Tegelikult erinevaid probleeme esineb ikka. Küll veab tehnika alt, sellega on küsimusi olnud. Laias laastus on kalli tehnika käigus hoidmine seotud finantsküsimustega, kui me räägime helikopteritest ja laevadest. Ma ütlen kohe väga selgelt, et nende probleemide puhul ei poe me kunagi selle taha, et meil on natuke vähe finantsi.

Ressursil on aga oma mõju. Kui masu algas, siis hiljem ühinenud ametite eelarvet kärbiti igal pool, aga teenust tuleb pakkuda samal tasemel ja sellega me igapäevaselt tegeleme. Teeme sisemiselt väga tõsiseid ümberkorraldusi, prioriseerimist, paindlikkust. Need otsused on olnud väga rasked, valusad ja organisatsioonis ebapopulaarsed. Mida ma tahan väga selgelt öelda, on, et politsei on jätkuvalt Eesti riigis olemas, igas geograafilises paigas oma jõududega ja tagab igal juhul avaliku korra.

••Türi kohta on tekkinud väide, et seal politseid ei ole ja pätid on seal võimu üle võtnud. Kas see on mingi kohalik anomaalia või on see liialdus?

Alati kerkib erineval ajal esile erineva teravusastmega erinevas vürtsis probleeme. Kui kogukond tunneb, et ohutunnetus kasvab, siis on see meie jaoks tõsine probleem ja me võtame kasutusele kogu jõu, et see olukord lahendada.

Türi kandis erinevaid kuritegusid toime pannud isikuid on võetud vastutusele, neid on karistatud, mitmed asjad on praegu kohtus, erinevad väljapressimise lood jne. Politsei tegeleb nende küsimustega jõuliselt. Me tegeleme jõuliselt ka nende küsimustega, miks on tekkinud sellised legendid, selline arusaam, et politsei ei võta kuriteoteateid vastu või ei julge kohale minna.

••Need arusaamad on legendid, mitte tõde?

Selliseid väljaütlemisi võtame me väga tõsiselt ja kontrollime neid ja kui nad osutuvad tõeks, siis sellistel politseinikel, kes ei võta kuriteoteadet vastu, kes ei julge oma kohust täita, nende koht ei ole politsei ridades.

••Pole väga suur saladus, et paljudes hästi tavalistes Eesti maakohtades ja väikelinnades on tekkinud noorte meeste kambad, kes käivad naaberküla kampadega kaklemas ja terroriseerivad kohalikke elanikke. Kui oluline on see probleem teie hinnangul?

See on väga oluline küsimus. Kui me räägime laiemalt sellest, mismoodi politsei oma ressursse jagab, siis siin on kaks olulist dimensiooni. Esiteks on riiklikud prioriteedid, nagu narkokuritegevus, sest narkootikumide ostmiseks panevad narkomaanid toime varguseid. Teine dimensioon on kohalik kuritegevus, lokaalsed probleemid, mis ühes või teises vallas või linnas esile kerkivad.

Olen töötanud väga mitmetel ametikohtadel väiksemate ja suuremate üksuste juhina ning kohtunud väga palju kohalike omavalitsuste juhtidega ja sageli on üleval sellised probleemid, et noored nn hängivad kusagil, küll bussijaamas, küll kaupluste ees ja nende käitumine on häiriv.

Vanemate inimeste jaoks tundub, et kõik on üle käte läinud, olukord on väljakannatamatu ja nagu pandaks kogu aeg kuritegusid toime. See on esmane pool, millega on kogukonnal tervikuna vaja tegeleda – leida noortele võimalusi ennast realiseerida muul moel kui bussijaamas bussi peale minejaid või poe ees ostjaid häirides.

Neid küsimusi on nende visiitide ajal alati tõstatatud ja tervel kogukonnal tuleb sellega väga hoolikalt tegeleda. Loomulikult on siin peamine eestvõtja politsei, kes peab kogukonnas välja pakkuma erinevaid lahendeid, mismoodi tuleks noortega käituda, et nad ei jõuaks politsei huviorbiiti.

••Oktoobris Viljandis politseinikke peksnud meestest osa sai tingimisi karistuse ja politseinikul ninaluu puruks peksnud meest karistati aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega. Kas sellised karistused vastavad teo iseloomule?

Olen väga selgelt välja öelnud, et need, kes tõstavad käe politseiniku vastu, tõstavad käe riigi vastu ja siin peavad olema karistused maksimumilähedased, keskmisest kõrgemad.

2007 oli umbes 120 juhtumit, kui tõsteti kätt politseiniku pihta. 2010. langes see umbes 60 lähedale, oli langevas trendis. 2011. aastal tõusis 90-ni. Meie oleme moodustanud ekspertkomisjoni, mis hindab nende juhtumite juures meie taktikat, mis on plussid ja miinused, anname hinnangut ka õigusruumile, kus me tegutseme ja hindame karistuspoliitikat, millised on olnud nende tegude toimepanijate sanktsioonid.

••Kas prokuratuur teeb oma elu lihtsaks ja läheb kokkuleppemenetlusele, mis paratamatult tähendab, et maksimumkaristust pole võimalik saavutada?

Ma ei oska hinnata ühe või teise ametkonna motiive, millest lähtutakse. Tuleb saavutada, et määratud karistused mõjuksid sellisena, et politseinikud saaksid tagada avalikku korda selle võimu ulatusega, mis neile pandud, ilma, et oleks ohus nende politseinike elu ja tervis.

Politseiniku töö on ohtlik töö. Need ründed ongi äkilised, eriti viimasel ajal, kui oleme 1990. aastate algusega võrreldes viisakamas ühiskonnas, kui olukord oli teistsugune.

••Kas Eesti elu on läinud siis nii viisakaks, et politseinikud ei ootagi enam, et neid võidakse rünnata ja kui see juhtub, tuleb see ootamatult?

Kui me vaatame sedasama statistikat, siis langustrend oligi teatud ajani. See on ju teatud määral heaolu tunnetamine tervikuna ja see võib viia selleni, et rünne pole oodatud.

••Kui suur on töötajate seas palgatõusu surve?

Masu saabudes vähendati hilisema PPA kõigis asutustes palka kaheksa protsenti solidaarselt. Inimestel on säilinud lootus see raha tagasi saada.

••Rahandusminister rääkis sel nädalal riigikogus, et eelmisel aastal tõusid politseinike palgad nii palju, et katsid ära inflatsiooni ja jäi natuke ülegi. Kas oli nii?

Nii palju kui ma olen politseinikega suhelnud ja tean nende ootusi, ma küll seda kinnitada ei saa.

••Kas eelmisel aastal kellelgi palgad tõusid ning kui tõusid, siis kellel ja kui palju?

Tõsi on, et eelmisel aastal saime juurde raha prioriteetsete kuritegude menetlemiseks peaasjalikult kriminaalpolitsei suunale. Eelmisel aastal lõpetati ära ka masu ajal tekkinud palgata puhkuse päevade võtmine.

Nüüd on ametnikke lahkunud ja oleme teinud sisemisi ümberkorraldusi, vähendanud tugitegevusi ja selle raha eest lõpetasime palgata puhkuse päevade võtmise. Inimeste sissetulekus andis see tunda.

••Kuidas edeneb Varvara mõrva uurimine?

Selle asja uurimine on käimas väga põhjalikult, äärmise pühendumusega ja tänagi on mul Ida-Viru visiit, kus räägime paljudest küsimustest, aga kindlasti saan ka sellest ülevaate, kuidas asjad lähevad.

Sinna panustavad meie parimad jõud ja uurijatel on erinevaid versioone, uurimine pole ummikus ja igal juhul me teeme kõik, et see kuritegu avastada.

••Miks on nii kaua läinud?

Kuritegude avastamine ei ole ajalise määratlusega asi. Igas asjas on oma keerd- ja sõlmpunktid, mis vajavad lahendust ja mõni võtab kauem aega.

Mõnel juhul on õnne rohkem, teisel juhul pole õnne nii palju ja lahendus tuleb kauem.