Rasmussen: NATO operatsioone võiks rahastada ühiselt
Eile hommikul Tallinnas kõne pidanud NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen avaldas arvamust, et alliansi ning operatsioonide läbiviimise praegust rahastamissüsteemi tuleks muuta. Praegu rahastavad kõik missioonidel osalevad riigid oma kontingendi tegevust ise ja täismahus. „Minu arvates ei ole see liitlastele parim stiimul operatsioonidel osalemiseks,” ütles aga Rasmussen eile. „Mina isiklikult tahaksin alliansi ja operatsioonide puhul näha suuremat ühisrahastamist.”
NATO peasekretäri sõnul on ühiskassa loomiseks kolm peamist argumenti. Esiteks võib olla riike, kellel on küll väed ja varustus NATO operatsioonis osalemiseks olemas, ent puudub raha sõdurite missioonile saatmiseks. „Kui nad saaksid selleks raha ühisest kassast, siis tugevdaks see kogu alliansi võimekust,” sõnas Rasmussen.
Teiseks võib NATO peasekretäri sõnul olla liitlasi, kes ühel või teisel põhjusel ei soovi teatud operatsioonidel otseselt osaleda. Ühiskassa kaudu oleksid ka need riigid siiski solidaarsed teistega ning kõigi NATO liikmete solidaarsus on Rasmusseni sõnul „iga meie operatsiooni jaoks elutähtis nii praegu kui ka tulevikus”.
Kolmandaks on täiemahulise sõjalise võimekuse omamine kallis ning teatud sfäärides saavad väiksemad liitlased tegutseda vaid koostöös teistega.
Esivanem kauples Tartus
Uue julgeolekuohuna mainis NATO peasekretär oma kõnes muu hulgas ka Eestile olulist küberkaitseteemat, öeldes, et hea näide selliste probleemide ennetamiseks on Eesti küberkaitse kompetentsikeskus. Kuigi ka Rasmusseni unistuseks on tuumavaba maailm, tuleb seni, kuni terroristide või mõnede režiimide poolt tuumaoht eksisteerib, NATO-riikidel tuumavõimes säilitada.
Rasmussen meenutas kõnes ka iseenda ning Taani häid suhteid Eestiga. Nimelt kolis NATO peasekretäri kaupmehest vanavanavanaisa 19. sajandi lõpus Tartusse ning kauples siin puidu ja piimatoodetega.
