Tankitõrje raketisüsteemi Javelin soetamiseks sõlmis Eesti USA-ga lepingu 2014. aastal. See oli üks oluline samm kaitseväe kaitsevõime arendamiseks. Foto: Tanel Meos/EPL-i arhiiv

On teada, et Eesti kulutab ühena vähestest NATO riikidest riigikaitsele kokkulepitud 2% SKT-st. Tegelikult on tänavu see protsent tänu liitlasvägede siin viibimiseks tehtud investeeringutele lausa 2,17%. Kuna need investeeringud on praeguseks juba tehtud, vabaneb see 0,17% kaitsekulude realt ja ligi 20 miljonit eurot saaks kasutada mujal.

Seda siiski ei juhtu, sest valitsus ei kavatse raha riigikaitselt ära anda. Kui riigieelarve strateegias on kirjas, et 2021. aastaks on riigikaitsekulud vähenenud järk-järgult 2,02%-ni, siis selline kaitsekulude langetamine võiks anda liitlastele vale signaali. Seda ei kavatse peaminister Jüri Ratas ja kaitseminister Jüri Luik lubada. Mõlemad kinnitasid Eesti Päevalehele, et tagasiandmist kavas pole.

Avalehele
252 Kommentaari