Reegleid rikkuvaid kalalaevu ootavad uue süsteemi järgi karistuspunktid
Selle aasta alguses hakkas samamoodi nagu teistes Euroopa Liidu riikides kõikidele Läänemerel või kaugemail vetel kutselise kalapüügiga tegelevatele kalalaevadele kehtima uus karistussüsteem. Iga tõsisema rikkumise eest määratava trahvi kõrval hakkavad kogunema karistuspunktid. See võib päädida sellega, et pidevalt patustamisega vahele jäänud alust enam kalapüügil kasutada ei tohi.
Ühtekokku puudutab juba kaks nädalat jõus olnud ja eeskätt krooniliste rikkujate vastu suunatud süsteem enam kui 1300 kalalaevatunnistusega alust: nii suuremaid traallaevu kui ka rannapüügiga tegelevaid väiksemaid paate. Paljud kalurid pole aga uue süsteemi iseärasustega senini kursis.
Karistuspunktide määramisega tegelema hakkava keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhataja Indrek Ulla märkis, et uue süsteemi alla lähevad kõik laevad või paadid, millele on sõltumata aluse pikkusest väljastatud kalalaevatunnistus. Ta selgitas, et karistuspunktid lähevad tavapärase karistuse kõrval käiku üksnes tõsiste rikkumiste tuvastamisel, nagu näiteks kalapüük keeluajal või keelukohas, keelatud või nõuetele mitte vastavate püügivahendite kasutamine, loata püük, laeva märgistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine või varjamine või ebaseaduslik alamõõduliste kalade pardale võtmine, ümberlaadimine või lossimine.
90 punkti viib tunnistuse
Seejuures on iga konkreetse rikkumise tõendamisega ette nähtud konkreetne arv punkte, mis kantakse rikkumise tuvastamisel kasutatud kalalaeva kalalaevatunnistuse juurde. Näiteks keelatud püügivahendiga püük tähendab kalalaeva omanikule nelja karistuspunkti.
Kui täis on tiksunud 18, 36, 54 ja 72 punkti, peatatakse tunnistus vähemalt kaheks kuuks. Ehk siis nii kaua laeva või paadiga kala püüda ei tohi. 90 punkti täitumise korral võetakse aga kalalaevatunnistus jäädavalt ära ja sellist alust enam kalapüügil kasutada ei saa.
Eesti kalurite liidu juhatuse esimees Mart Undrest sõnas, et karistuspunktisüsteemi puhul tekitas esialgu kalurite seas küsimusi see, kuivõrd kergelt hakkavad punktid neile kaela sadama. „Punktid tulevad vaid tõsiste rikkumiste eest, mis eeldab, et seadust on rikutud teadlikult,” ütles Undrest. „Teades aga seda, kui pingsalt meil näiteks traallaevu jälgitakse, siis ma ei usu, et karistuspunktidest võiks kellelgi probleeme tekkida.”
Undrest leidis, et krooniliste rikkujate vastu suunatud süsteemi rakendamine on igati ausate kalapüüdjate huvides. „Ausa hõlma ei hakka ju keegi,” tähendas ta ja soovitas kaluritel karistuspunktisüsteemi pärast mitte eriti pabistada.
Karin Volmer kalalaevaregistrit haldavast põllumajandusministeeriumist tõi välja, et merel kalu püüdvaid laevu, mille kohta karistuspunktide süsteem kehtib, on kantud Eesti registrisse praegu ühtekokku 1358. Neist 42 on Läänemerel traalpüügiga tegelevad laevad, 1310 Läänemerel rannapüügiga tegelevad paadid ja kuus kaugpüügiga tegelevad laevad.
Kalev Aasmaa Viimsi vallas tegutsevast kalandusühistust Räim kostis, et on juba pea kaks nädalat jõus olnud karistuspunktide süsteemi kohta üksnes „midagi teiste käest kuulnud” ning üksikasjadega veel kursis polnud. „Ka inspektorid pole osanud veel öelda, mille eest neid punkte antakse,” märkis Aasmaa. „Keegi võiks meid ikka täpselt teavitada, mille eest neid karistuspunkte saab ja mille eest mitte.”
Olgu märgitud, et juhul kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita uue korra järgi kolme aasta jooksul ühtegi tõsist rikkumist, siis tema aluse arvele tiksunud karistuspunktid kustutatakse.
