Reformierakonna ja Keskerakonna intriigid nurjasid presidendi valimise

Mailis Repsi ja Marina Kaljuranna valimiskogu teise vooru ukse taha jäämine tõmbas kriipsu peale soovile Eestile uus president valida.

Nii pettunud ja morne nägusid, kui võis näha laupäeval pärast presidendivalimiste riigikokku tagasi saatmist, kohtab poliitikutel väga harva. Pärast riigikogu hääletuse läbikukkumist on nüüd läbi kukkunud ka valimiskogu hääletus. Sellist olukorda ei pidanud veerand sajandit tagasi võimalikuks isegi põhiseaduslik assamblee, mille liikmed panid paika presidendi valimise praeguse korra.

Üldiselt võib laupäeval toimunu arhitektideks pidada kaht Eesti suuremat erakonda. Reformierakond ja Keskerakond tegelesid presidendi valimise asemel oma erakonna siseasjadega. Selle tagajärjel võib presidendikandidaatide seas üheks suuremaks kaotajaks pidada Keskerakonna kandidaati Mailis Repsi, kes saavutas küll suurepärase tulemuse, kuid oli kindlasti arvestanud esimeses voorus rohkemate häältega, kui ta lõpuks sai. Eesti Päevalehele vihjati laupäeva hommikul, et Repsi võiks toetada kuni 92 inimest, tema tulemus oli aga 79 häält.