Rein Lang väänas tõde, kui süüdistas ajakirjanikku
Riigikogu veebilehe vaatajate rekordpublik ei pidanud eile pettuma. Kõne, millega tagasiastumisest teatanud kultuuriminister Rein Lang (RE) tõmbas joone alla kaks ja pool aastat kestnud ministriajale, oli värvikas, nagu loodeti. Ettekande peateema oli küll ajakirjandus, nagu ta ka ette hoiatas, kuid nimekirja ajakirjanikest, kes ministri sõnul Sirbi skandaali käigus valedega poliitikute vastu usaldamatust külvasid, ettekandmisele miskipärast ei tulnud.
Selle asemel lõi reformierakondlasest minister häbiposti uue näo, Eesti Päevalehe kultuuriajakirjaniku Kaarel Kressa, kelle seos skandaaliga jäi aga selguseta. Veelgi enam, mullukevadisi kirju ministri eilsete väidetega kõrvutades võiks hoopis küsida: miks minister ise tõde väänab?
Puhtinimlik eksimus
Just nagu ilmeka näitena sellest, mil viisil küündimatu ajakirjandus lugejat eksitab, meenutas Lang kõnepuldis üht maikuus ilmunud artiklit. See kirjeldas Briti näitekirjaniku Tom Stoppardi ja president Toomas Hendrik Ilvese kohtumist Tallinnas, kus muude teemade hulgas tuli juttu ka kultuuripoliitikast. Kressa omistas loos Stoppardile ekslikult väite, et kohtumisel Eesti kultuuriministriga esines minister seisukohaga, et kultuur peaks ennast üldjoontes ise ära majandama. Tegelikult polnud kumbki midagi sellist väitnud, tegu oli ajakirjaniku puhtinimliku eksimusega.
„Ma ei ole midagi sellist iialgi ega kellelegi väitnud! Seda ei öelnud ka Tom Stoppard,” rõhutas Lang eile parlamendi ees. „Ajakirjanik seletas hiljem, et oli Stoppardist valesti aru saanud, sest too rääkis inglise keeles,” ütles Lang.
Kui aga kontrollida, millega Kressa oma viga suve hakul põhjendas, selgub, et minister kas valetas sihilikult või kasutas poliitilises avalduses kunstilist liialdust. Igal juhul ei ole kehvast keeleoskusest Kressa juunikuu kirjas sugugi juttu. Oli hoopis siiras kahetsus.
„Pean tunnistama, et (---) rahvamassi tagumistes ridades seistes ei jäänud see vaiksema häälega räägitud koht kuigi arusaadavalt peale ja artikli vastavad laused kirjutasin märkmete ja mälu põhjal, ühesõnaga kuulsin valesti ja panin niimoodi ka kirja,” nentis Kressa tehtut ja möönis, et eksimus polnud taotluslik ega pahatahtlik, küll aga ebaprofessionaalne. Järgmisel päeval ilmus paberlehes toimetuse vabandusepalve ja õiendus, et selliseid mõtteid kirjaniku ja ministri kohtumisel tõesti ei väljendatud.
Viga parandati
Lang juhtis muu hulgas tähelepanu ka sellele, et kõnealune artikkel oli ilma igasuguse õienduse ja vabanduseta nii Eesti Päevalehe veebiarhiivis kui ka lingituna paljudel teistel lehekülgedel kättesaadav veel ka eile. Viga parandati Eesti Päevalehe võrguväljaandes eile pärast ministri tähelepanekut.
„Täna ei piisa enam sellest, et väljaanne, kes eksib faktide vastu, oma vead aumehe kombel omaenda väljaandes ära õiendab,” ütles Lang ja selgitas, et valed paljunevad momentaalselt ja jõuavad ka nendeni, kes konkreetset vale allikat üldse ei loe, vaata ega kuula. „Vale allikaks võib olla kes või mis tahes.”
Kommentaarid
Lang läks egotrip’iga liiale
••Eile pärast Rein Langi poliitilist avaldust kehitasid ühtviisi arusaamatult õlgu nii opositsiooni kui ka tema enda erakonna liikmed. Nende hinnangul tekitab küsimusi, kas lahkuv kultuuriminister peaks oma viimasel avalikul esinemisel ajakirjandust sedavõrd teravalt kritiseerima.
Jaak Allik (SDE)
Ta pole saanud isiklikust valust üle. Ma kujutan ette, et ametist lahkumine on temasugusele kõrge enesehinnanguga inimesele väga valus. See kõne oli lihtsalt küllalt suure egoga inimese egotrip, kõrgemat poliitilist tagamõtet seal küll polnud.
Juku-Kalle Raid (IRL)
See oli ikka ehtlangilik süüdistada Eesti Päevalehte ja [Kaarel] Kressat, olles ise hetk tagasi möönnud, et inimesed ikka teevad aeg-ajalt vigu.
Aga seda Langi stiili ei kanguta talt ühelgi moel välja.
Andrei Korobeinik (RE)
Millega ma ei nõustuks, on see, et Rein otsustas kritiseerida ajakirjandust, mina sedasi ei teeks. Ta ütles hommikul ainult niipalju, et peab kõnet, ja lubas pärast selle kõigile saata. Enne seda kõne sisu Reformierakonnas ei arutatud. Teada oli üksnes fakt, et kõne tuleb.
