Remontimata tänava aukudest pritsiv vesi rikub maju
Remontimata tänavate tõttu autorataste alt paiskuv vesi leotab vihmailmaga sadade linlaste kodumaju, rikkudes põhjalikult fassaadide voodrit ja soojustust.
Põhja-Tallinnas kitsukesel Soo tänaval olid üleeilse vihmasaju ajal mõlemad teeservad täis märgade kõhtudega majapidamisi.
Sademevett oli remontimata tänavale kogunenud nii palju, et kui kodust väljujate kaitseks leiduski välisukse ees ka metallplaatidest piire, lartsatas autorataste alt ulja kaarega paiskunud vesi üle selle.
Tallinna tehnikaülikooli materjaliuuringute teaduskeskuse juhataja professor Urve Kallavuse sõnul lõhub vesi ühtmoodi nii puit- kui ka krohvitud maju. Kui majal on puitvooder, läheb vesi selle vahelt villa märgama. Kui all on tõrvapapp, siis vooder mädaneb. Kui maja on krohvitud, tuleb krohv lahti. “See on soolakompress! Ta teeb fassaadile palju kahju,” ütles Kallavus.
Vanade linnade mure
Maja ei pruugi küll otseselt ära mädaneda, aga puit saab nii palju kannatada, et ei võta pärast enam värvi vastu ja ülevärvimine osutub võimatuks. “Tänavatel ei tohiks vesi seista, see peaks voolama kanalisatsiooni,” nimetas Kallavus ainsa võimaluse probleemi vältida. Professor tõi näiteks, et Luise tänava kandis on pidev veega pritsimine vanadel majadel vundamendi vuugid tühjaks teinud ning sool hakanud paekivi lagundama.
Lisaks majadele, ütles Kallavus, on kahju vaadata Nõmmel neid korda tehtud ja valgeks või beeÏiks võõbatud koduaedasid, mis on vihmailmaga alatasa porised.
Mingit erivärvi või kaitsevahendit soolavee kaitseks kasutada pole võimalik. “Ei ole maailmas sellist asja,” kinnitas Kallavus. “See on selline faktor, mida pole võimalik kõrvaldada muud moodi kui ainult teed parandades.” Autode lubatud sõidukiiruse piiramisest ei ole praeguses Tallinnas enam abi. “Ei saa öelda, et sõitke aeglasemalt, viis kilomeetrit tunnis. Siis tuleks juba tänav liiklusele sulgeda,” leidis Kallavus. Fassaadide porilombiveega rikkumine on vanade linnade probleem ja sõiduteede laiendamine kõnniteede arvelt aitab sellele kaasa, nentis ta. Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi leidis, et juriidiliselt on tegemist väga huvitava teemaga.
“Küsimus on ju selles: kui nõuda kahju hüvitamist, siis kas süüdlaseks on linn, kes ei ole võimalikke auke korda teinud, või autojuht, kes lombist läbi sõitis,” tõi Mardi välja potentsiaalse vaidluskoha. Seni ei ole üle 1400 liikmega Eesti korteriühistute liidu juristidelt sademeveega märjaks pritsitud majade fassaadide remondi hüvitamise kohta nõu küsitud. “Kui meie poole pöördutaks, siis tuleks õigusliku hinnangu või auditi kaudu leida vastus,” ütles Mardi.
Kaebus võib tee viia remondinimekirja
•• Kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ütles, et teateid märjaks pritsitud majadest tuleb aeg-ajalt ja iga juhtum vaadatakse eraldi üle. Siis selgub, kas tänav vajab sademevee ärajuhtimiseks pisemat augulappimist või kohta kapitaalremondi nimekirjas, mil uut ülekatet tuleb veidi kauem oodata.
•• “Eks probleemsed on need piirkonnad, kus on väga kitsad kõnniteed, majad otse sõidutee ääres ja teekate ebatasane,” ütles Sulg. Kui on “lootusetum juhtum”, soovitab kommunaalamet ühistul pöörduda transpordiametisse ja uurida võimalusi spetsiaalse veepiirdeseina paigaldamiseks. Transpordiameti liiklusteenistuse direktor Mati Songisepp ütles seevastu, et selliste piirete paigaldamiseks pole raha. “Miks neid on vaja? Vee äravool peab olema tagatud teekatte seisundiga!” rõhutas ta.
•• Et vesi laia kaarega piki majaseina lendab, on kommunaalasjatundja sõnul ka autojuhtide pahatahtlikkus.
•• Niisamuti pole Sule sõnul lompide tekkes tingimata süüdi linnavõim: “Sageli juhitakse eraterritooriumidelt sademevesi tänavatele arvestamata, kuidas vesi tänavalt ära voolab.”
•• Sulg ütles, et teadaolevalt ei ole linn veest kahjustatud fassaadide remonte hüvitanud. “Ma kujutan ette, et see peaks olema juriidiliselt keerukas tõestada, et see on just linna tegematajätmise tagajärjel kahjustunud.”
