Seaduse ees on kõik võrdsed. Üllatav on pigem see, et kui vaadata suures pildis nende inimeste ametikohti, sissetulekut või sõiduvahendit, siis uue kalli auto lisavarustuses on jäänud käed-vabad-süsteem ostmata või unustatakse seda kasutada. Lähiminevikust võib näiteks tuua kriminaalasja, kus inimene põhjustas teise liikleja surma, sest rääkis mobiiltelefoniga. Samas autos oli olemas hands-free-süsteem.

Kui palju juhtub autoroolis telefoniga rääkimise tagajärjel liiklusõnnetusi?

Konkreetseid telefoni kasutamisega seotud raskeid liiklusõnnetusi on vähe. Pigem ei tulene see juhtimishälve ehk tähelepanematus telefoni käes hoidmisest, vaid informatsiooni kogusest, mis inimene peab läbi oma pea laskma.

Mil määral politsei kontrollib mobiiliga autoroolis rääkimist?

Küsimus ei ole kontrollimises. Kui liiklusvoog on aeglustunud ja ümberringi palju sõidukeid, siis on politseil näha, et madala kiiruse tõttu ka väga paljud kasutavad telefoni. Siis piisab sellest, kui läbi valjuhääldi öelda, et liiklusseaduses on üks tore punkt, mis keelab kõrvalise tegevuse. Sellele ei peagi järgnema karistus. Piisab, kui liikleja saab eksimusest aru.

Miks on liiklusseaduses selline säte, kui sellest eriti kinni ei peeta?

Ta on meil juba aastaid, mitte 1. juulist 2011. Juba eelmises liikluseeskirjas oli sees, et mobiiltelefoniga ei tohi roolis rääkida, aga see laienes nüüd ka telefoni hoidmisele ning asulavälistele teedele. Inglased on teinud uurimuse, et väga palju jalakäijaid saab viga seetõttu, et kirjutavad käies sõnumeid. Siiski on arutatud seda, et tulevikus keeld säilib seaduses, aga mittetäitmise eest ei järgne sanktsioone – see on keelatud, aga pole karistatav.