Riigihanke kord vajab muutmist

Hankekonkursid võidavad kõige odavamad, kuid sageli ebakvaliteetsed pakkumised.

Eesti projektbüroode liit soovitab ehituse riigihangete korraldamisel loobuda senise projekteerimis-ehitustöövõtu meetodi kasutamisest, mis soosib ainult kõige odavamaid pakkumisi.

Projekteerimisfirma ETP Grupi juhatuse liige Matti Leinboki sõnul jäävad suured, kvaliteetset tööd tegevad projekteerimisfirmad riigihankekonkurssidelt praegu kõrvale. “Riigihangete võitjad on kahe-kolme inimese firmad, sest suured firmad ei saa tööd nii odavalt teha: nad investeerivad rohkem töötajate koolitusse, tootearendusse, kvaliteedijuhtimise ja tagamise süsteemi,” nentis ta. “Kuna praeguse süsteemi järgi vaadatakse projekte ainult hinna järgi, siis odavamate pakkumiste eelistamisel kannatab just kvaliteet.”

Projektbüroode liidu esimehe Tõnis Tarbe sõnul tuleks pakkumised paremini läbi arutada. “Riigi ehitised näitavad riigi jõukust ja peavad olema püsivad,” lausus ta. “Kui tehakse projekt, siis tuleb küsida pakkujate käest, kuidas hinnad kujunevad ja kas töömaht on selline, nagu tellija seda soovib.”

Samuti on oluline teada, milliseid projekte on pakkuja varem teinud. “Varasemate tulemuste ja konkreetse pakkumise ana-lüüsi põhjal saab siis öelda, kas ettenähtud aeg ja hind on kvaliteetse tulemuse saavutamiseks mõistlik,“ märkis Tarbe.

Väldiks huvide konflikti

Parimate hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumiste leidmiseks tegi projektbüroode liit ettepaneku muuta riigihangete seadust ja selle rakendusakte nii, et oleks välistatud huvide konflikti tekkimine ehitise kavandajal-projekteerijal, kes peaks esindama tellija huve sõltumatult, mitte ehitusorganisatsiooni alltöö-võtjana. Seaduse muutmiseks alustab tööd rahandusministeeriumi komisjon.

Odavaima pakkumise valimine tõi probleeme näiteks Kiili vallale – sealse koolimaja rekonstrueerimine jäi projekti taha venima. Valla arvutuste järgi pidanuks töö maksma kuni kaks miljonit krooni, võitnud firma pakkus seda aga poole odavamalt.