Riigikogu komisjonide uued „põhjalikud protokollid” – nimetud hääletused, nimetud sõnavõtud

•• Komisjonide istungite senised salvestised on kadunud.
Keegi parlamendi töötajatest ei tea, kus need asuvad.

•• Kõik sõnavõtud ja hääletustulemused saab edaspidi protokolli
kanda nii, et saadiku isik jääb anonüümseks.

•• Rahvusarhiiv kinnitab, et ei ole keeldunud komisjonide
helisalvestisi arhiivi vastu võtmast, nagu väidab riigikogu.

Eelnõu, mis lubab helisalvestisi pärast parlamendi koosseisu töö lõppu hävitada, hakkab riigikogus jõudma seaduseks saamise lõpusirgele. Koalitsioonierakonnad õigustavad salvestiste hävitamist sellega, et komisjonide istungite protokollid saavad palju sisukamaks. Tegelikult võib osalt minna hoopis vastupidi: anonüümsus suureneb ja kirja pandud sõnad ei pruugi olla need, mida koosolekul öeldi.

Eelnõu sõnastuse järgi põhjalikeks ja ühtseteks nimetatud protokolle peavad komisjonid tegema hakkama nelja seadusepunkti järgi, millest üks käsib ära märkida koosoleku kuupäeva, teine kohalolijate nimed. Protokoll peaks kokkuvõtlikult kajastama komisjoni istungi käiku ning vastuvõetud otsuste ja seisukohtade kujunemist. Ühtlasi saab iga komisjoniliige nii hääletusel kui ka sõnavõttudes täiesti anonüümseks jääda. Veelgi enam: sõnavõtja seisukohad refereeritakse või protokollitakse tema täpses sõnastuses siis, kui ta seda ise taotleb.

Loe edasi, mida tähendab tegelikult „põhjalikum komisjoni protokoll” ja kas riigikogu kantselei suutis senised helisalvestised maja pealt üles leida.