Riigikogu muudab pisivargad tagasi kurjategijateks
Riigikogu muutis nimelt möödunud aasta 15. märtsil karistusseadustikku selliselt, et alla 1000-krooni väärtuses asjade korduv varastamine ei olnud enam kuritegu vaid väärtegu.
"See muudatus on jätnud jälje Eesti kriminaalmaailmale. Tekkinud on olukord, kus korduvalt vargusi toime pannud inimesed tunnevad ennast karistamatult. Ühiskonnas on kujunenud vale hoiak," ütles Päevaleht Online'ile riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.
Riigikogulase sõnul ei maksa pisivargad lihtsalt neile määratud trahve ära ning ka arestikambrite uste taga voolavad pikad järjekorrad. Viimane asjaolu on tinginud selle, et pisipättidele ei määrata karistuseks ka aresti.
Vaher märkis, et eriti hulluks on olukord läinud varguste statistika osas, kus aasta algus on toonud kaasa selle süüteoliigi märkimisväärse kasvu.
Sellest lähtuvalt võttiski õiguskomisjon ise korra majjalöömise enda õlule ja saab järgmiseks nädalaks valmis karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille eesmärk on üks: korduvad, süstemaatilised pisivargused peavad taas saama karistatud kriminaalkorras.
Plaanitava seadusemuudatuse kohaselt oleks pisivargus esimesel vahelejäämisel trahviga karistatav väärtegu, teisel korral teatud juhtudel arestiga lõppev väärtegu ning kolmas teatud aja jooksul toimepandud pisivargus kuritegu.
Vaher ei tahtnud tunnistada, et riigikogu tegi aasta eest vea, kui väikevargused dekriminaliseeris. "Tahame leida keskteed, me ei keera lehte tagasi," väitis ta.
Lang: riigikogu langes kaupmeeste liidu lobi ohvriks
"Minu teada ei ole riigikogu õiguskomisjon selles osas veel mingit otsust langetanud," ütles eelnõu kohta justiitsminister Rein Lang. "See seadusemuudatus on alati olnud kaupmeeste liidu lobi."
"Loomulikult me mööname, et probleem on olemas ja sellele on ka lahendusvariandid," lisas Lang.
Täpsemalt läheb riigikogu karistusseadustiku vargusi puudutava sätte, ehk § 199 muutmise kallale.
Möödunud aasta märtsis muudetud seadus lõi enneolematu olukorra teiseski osas. Nimelt ei lubanud kergenenud seadus enam korduvalt pisinäppamisega vahelejäänuid ka vanglasse saata.
Karistust kergendaval seadusel on tagasiulatuv jõud ja nii tekkis kümnetel pisivarastest vangidel alus kohe vabadusse saada. Paraku jättis riigikogu seadusemuudatust tehes õigusorganitele täpsed juhtnöörid seaduse rakendamiseks ette kirjutamata ja tekkis segadus, milles selgus, et kümned vangid istusid veel pool aastat pärast seadusemuudatust alusetult vangimajades.
Eesti Kaupmeeste Liit ja Turvaettevõtete Liit esitasid juba möödunud aasta novembris justiits- ja siseministrile pöördumise, milles leidsid, et mullukevadine seadusemuudatus oli muutnud vargad jultunumaks ning kalkuleerivamaks ning tõstnud kuritegude arvu.
Statistika: pisivarguste arv kasvab hüppeliselt
Politsei värske statistika kohaselt on pisivarguste arv kasvanud aastaga ligi 56%.
Täpsemalt pandi Eestis käesoleva aasta veebruaris toime 1165 pisivargust, mis on koguni 485 võrra enam kui mullu veebruaris. See on koguni 71 % enam. Jaanuaris oli Eestis pisivargusi 1063, mis oli 320 võrra (43 %) enam kui jaanuaris 2007.
