Riigikogu IRL-i fraktsiooni liige Margus Tsahkna viitas, et üle pika aja on, mida jagada, sest riigieelarve on tehtud kasvuprognoosiga. „Nii valitsuse kui ka riigikogu tasemel koalitsioonis ja opositsiooni poolt on väga selged nõudmised, mis on tuleva aasta riigieelarve võimalused, ja arvan, et see debatt tuleb kõva,” ennustas Tsahkna.

See avab omakorda teisigi väitlusi – esiteks muidugi palkade üle. Üks on selge: juba aasta tagasi lubatud õpetajate palga tõus ning ka meditsiinitöötajad ja kogu avalik sektor on püsiva palgasurve all.

Ka Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere nõustus, et palgatõusu oodatakse. „Mitu aastat on läinud suhteliselt kasinalt ja ei saa eitada ega inimestele ette heita, et nad palgatõusu ootavad, seda enam, et majandus on natukene kasvanud.” Ühtlasi hoiatas Randpere kõiki liigse optimismi eest, rõhutades, et masueelset palgarallit enam ei tule.

Riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson hoiatab koalitsiooni arstide streigi eest: kõik nad on kaua kannatanud ja tulevad survega välja. See riigikoguväline surve võib sarnaneda aasta alguse omaga, kui streikisid ametiühingud, õpetajad ja tudengid. „See on esimene signaal sellest, mis rahulolematus tegelikult valitseb,” viitas Simson. Ta lisas, et kõigi riigiametnike palgatõusu ootus on õigustatud: toit ja eluasemekulud on kahe aastaga oluliselt kallinenud ja see lihtsalt sunnib inimesi paremat palka küsima. „Siin pole valitsusel ka väga palju argumente neid soove ülbelt tagasi peksta, sest kui on leitud ressurss panustada ESM-i, siis palgaküsimused on suurusjärgu võrra väiksemad summad,” ütles Simson.

Lastetoetuste arutelu

Väga tõsine ja sisuline saab olema lastetoetuste arutelu. „Täna ei tea Reformierakond ka ise, kuidas nende väljapakutud ideed administreeritakse,” nentis sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor. „Riigikogus tuleks vastu võtta meie eelnõu: tuua lastetoetused toimetulekutoetusest välja. Nii on ka valitsusel palju lihtsam eelarve riigikokku tuua, kui näevad, kui suured need kulud on,” lisas Nestor.

Margus Tsahkna sõnul hakkab sotsiaalminister Hanno Pevkur järele andma ja Reformierakond kavatseb vähemalt selle osa, mis nende plaani järgi puudust kannatavatele peredele lastetoetuste puhul juurde tekib, toimetulekutoetuste arvutuste alt välja jätta. „Aga IRL surub edasi, et kõik lastetoetused läheksid toimetulekutoetuste arvestuse alt välja. Eesmärk on ikkagi see, kuidas 63 000 vaesuses elavat last saavad riigi poolt abi,” rõhutas Tsahkna.

Tasub tähele panna: kas tõesti hakkavad IRL ja sotsid sellel puhul koostööd tegema, sest nende mõtted on suhteliselt sarnased. Samuti – kas IRL-i ja Reformierakonna vahel sellest tüli ei teki? Tahab ju IRL vaesuses elavate laste olukorra parandamiseks tunduvalt rohkemat, kui Reformierakond praegu välja on käinud.

Kadri Simson lisas, et keskfraktsioon toetab solidaarset lastetoetust. „Kümne aasta tagune 300 krooni kuus on täna 19 eurona hoopis teine asi,” lausus Simson. Solidaarset lastetoetuste tõusu toetavad ka sotsid, kelle vastava eelnõu sotsiaalminister järjekordselt tagasi lükkas, väites, et paraku pole sellist raha praegu kusagilt võtta.

Randpere avaldas lootust, et opositsioon, kes on varem riigikogu kõnepuldist pidevalt lastetoetuste tõusu nõudnud, tuleb nüüd lastetoetuste puhul Reformierakonna pakutud võimalusega siiski kaasa.

Simsoni sõnul saab üks olulisi vaidluskohti olema kindlasti see, mis ei tulene Eestist, vaid Euroopast – nimelt Euroopa Liidu aluslepingute muutmine.

Eesti ei tohi järel lohiseda

Ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Taavi Rõivas leidis, et algava poliitikahooaja kaalukaim väitlus tõotab tulla Euroopa Liidu tuleviku üle: millist EL-i me soovime ja kuidas saame arengut mõjutada.

Tõsi, ka ESM-i arutelu riigikogus näitas, et see teema kerkib tõsiselt päevakorda. „Eesti roll ja rahvusriigi positsioon põhimõtteliselt muutuvas Euroopas ei ole enam lihtsalt sõnakõlks ja mina arvan, et Eestil tuleb siin oma positsioonide suhtes selgelt ennetavat poliitikat välja töötada. Me ei tohi olla järelelohisejad. Ja kuna nii EFSF-i kui nüüd ka ESM-i puhul võttis riigikogu saal endale suurema rolli, kui valitsus alguses ette nägi, siis tähendab see seda, et kui tulevad need reaalsed otsused, kus me peame ESM-i puhul osalema või panustama, siis see debatt saab alati väga tuline olema,” ennustas Tsahkna.

Üks teema on ka elektrituru avanemine, kuid selle puhul ei ennusta Randpere ega ka Nestor suuri vaidlusi.

Simsoni sõnul soovib valitsusliit ka omavalitsusi veelgi rohkem pigistada. „Nii nagu rahandusministeerium oma plaane on tutvustanud, siis maamaksu ärakaotamisel kaotatud maksuraha täies mahus ei korvata ja masule viidatud äravõetud õigusi ei kavatseta veel lähiaegadel tagasi anda ning pigem pikendatakse seda aastani 2016. Ei tundu sugugi õiglane, kui samal ajal kiitlevad ministrid sellega, et Eestis on üks kiiremaid majanduskasve, jätkata omavalitsuste pigistamist ning igasugusest leevendusest keeldumist.”

Nii Tsahkna kui ka Randpere kinnitasid, et koalitsioon peab vastu.

Kadri Simson kinnitas aga, et Reformierakond ei leia praegusest riigikogust endale mugavamat partnerit kui IRL, kes laseb endaga teha kõike, mida nad tahavad.
TulipunktÜks teema on erakondade rahastamine

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor ennustab, et kuhugi ei kao ka erakondade rahastamise teema ehk Silvergate ja muu, mis on sellega seotud.

Pole välistatud, et riigikogu suudab end kokku võtta ja teha otsuse kehtestada valimiskuludele ülempiir. Sotsid on sellest aastaid rääkinud, IRL-i fraktsiooni liikme Margus Tsahkna sõnutsi on asjaga igati nõus ka nemad ja poliitilistest ringkondadest on kuulda, et kõik teisedki on valmis seda teemat vähemalt arendama. „Sellest saab kindlasti suur teema. Süsteem tuleb läbipaistvamaks muuta,” rõhutas Tsahkna.

Nestor siiski ei usu, et nii lihtsalt lahenduseni jõutakse. „Meil on täna kaks erakonda, kes pole küll ühes paadis, kuid on selge, et nende mõlema valimiskampaaniad on olnud kõige kulukamad ja on ka selge, et neil on praegu riigikogus kahe peale üle poole häältest. Seega võivad nad selle ettepaneku maha hääletada, kui see neile ei meeldi,” vihjas Nestor Reformierakonnale ja Keskerakonnale.

Samal ajal on Reformierakonda kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste innuga asja juures, et süsteemi parandada, ja ehk suudab ta ka oma erakonnakaaslasi mõjutada. Pealegi on avalikkuse surve erakondade rahastamise teemale varasemast oluliselt suurem ja seetõttu võib oodata mõnevõrra asjalikumat arutelu.

Maruste erakonnakaaslane Valdo Randpere suhtub valimiskuludele ülempiiri kehtestamisse siiski skeptiliselt. Ta tõi näiteks K-kohukeste juhtumi.