Riigikogu stenogramm: allikakaitseseaduse poolt ja vastu
Järgneb väljavõte Riigikogu stenogrammist:
Aseesimees Keit Pentus
Järgmiseks eelnõuks tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 656 SE. Antud eelnõu puhul on tegu teise lugemisega. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Robert Antropovi. Palun!
Robert Antropov
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Olen teie ees väga põneva seaduseelnõuga, mis leidis ja leiab veelgi käsitlust meedias ja on tõstnud esile päris huvitavaid mõtteid, mille tõttu õiguskomisjon selle eelnõu käsitlemisel pidi tegema väga põhjaliku töö, kohtuma asjahuviliste osapooltega nii oma komisjoni istungitel kui ka töögruppides, tehes seda mitmeid ja mitmeid kordi. Jutt käib ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse eelnõust 656, mis rahvakeeli leidis endale pealkirjaks allikakaitse seadus.
Komisjon käsitles seda eelnõu viimati oma istungitel 8. ja 15. novembril ja sisuliselt kahel viimasel istungil komisjonis olid käsitlusel teemad, mis puudutasid võlaõigusseaduse muutmise sätteid ehk nn ennetava kahjuhüvitamise väljamõistmise paragrahvi. Kahel viimasel komisjoni istungil osales ka Eesti Ajalehtede Liidu esindaja juht, kus põhjalikult said Ajalehtede Liidu ettepanekud ka läbi arutatud.
Üldiselt peab ütlema, et komisjon kaasas oma töösse eelnõu käsitlemisel väga paljusid osapooli. Need olid nii meedia esindajad, õigusteadlased, ettevõtjate ja ka näiteks Arstide Liidu esindajad. Komisjon püüdis leida nii oma korralistel istungitel kui ka töögruppides eelnõule paremat sõnastust, et ei tekiks ühiskonnas pingeid ja hirme ning ei riivaks kellegi põhiõigusi kas siis sõnavabaduse piiramisega või au ja väärikuse teotamisega. Viimati olime siin saalis allikakaitse eelnõuga teie ees k.a 7. aprillil, mil eelnõu läbis ka esimese lugemise. Pärast seda esimest lugemist toimus veel kaks töögrupi istungit ja kolm korralist komisjoni istungit.
Nüüd siis veel kord eelnõu põhiteeside juurde meeldetuletuseks. Komisjonis jäi peale pikka arutelu ja vaidlusi kõlama siiski konsensuslik arvamus, et ajakirjaniku ja tema allika kaitset tuleks reguleerida seaduse tasandil. Eelnõu peamine eesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil . Lihtsamalt öeldes see ongi sama ajakirjaniku ja ajakirjaniku allika kaitsja. Eelnõu näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust ehk tegemist on tõepoolest raskete ja ohtlike kuritegudega, kui ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega, kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.
Meeldetuletuseks lihtsalt ütlen, et kehtivas õiguskorras on kohtunikul võimalik ajakirjaniku allikat küsitleda ja kohtusse välja kutsuda ükskõik millise süüteo puhul. Antud eelnõuga me soovime seda õigust kitsendada ja allika identifitseerimine kohtus saab toimuda üksnes minu poolt nimetatud raskete ja ohtlike kuritegude puhul, mille eest karistust on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust.
Kurjategija tabamiseks ja süüdimõistmiseks, näiteks raskete ühiskonnale ohtlike kuritegude puhul, peab kohtul jääma võimalus allikas identifitseerida. Siin eelnõu algataja ja komisjon loobusid kompromissina niinimetatud kuriteoparagrahvide kataloogist. Selles kataloogis oli väljatoodud kuriteoparagrahvid ja sealhulgas loobusime ka teise astme niinimetatud lekitamisparagrahvidest ja piirduti vaid vähemalt kuni kaheksa-aastase karistusmääraga kuritegudega.
Võib-olla selgituseks, miks komisjon siiski otsustas loobuda teise astme kuritegude paragrahvidest ehk lekitamisparagrahvidest, ja miks vastava muudatusettepaneku autorid, meie kolleegid Gräzin ja Riisalu võtsid selle ettepaneku tagasi. Põhjus oli selles, et ühiskonnas on vajalik ajakirjanduse kui nn sanitari roll, kus väga paljudes tehingutes, ametkonnasisestes tegemistes on vahel vajalik, kui sealt tuleb välja huvitav informatsioon, mis leiab avalikkuses kajastust ja ka hukkamõistmist. Näiteid ma siin vist ei pea tooma, kuna ajalehtedest loeme kõike, mis toimub meie riigihangete ümber, mis toimub nn onupojapoliitika valdkonnas, omakasu tagaajamises jne. Sellepärast selline heas mõttes info lekitamine või need infolekitajad, need allikad on käesoleva eelnõuga kaitstud.
Nüüd räägiksin mittevaralise kahju hüvitamisest. Ja siin paneksin kaalule teiselt poolelt inimese au ja väärikuse teotamise. Need on tõesti sõnavabadus ning au ja väärikus on kaks põhiseaduslikku väärtust. Teatavasti sõnavabadus on demokraatia alustala ja inimeste põhiseaduslik õigus, kuid ongi keeruline see tasakaal leida. Ma siiralt usun, et nii eelnõu autor, õiguskomisjoni liikmed kui rohked huvilised ning asjatundjad on eelnõu väljatöötamisel, eelnõu arutamisel ja eelnõu muutmisel siiralt püüdnud seda tasakaalu saavutada, et leida just selline tasakaal, kus kellegi põhiõigusi poleks riivatud. Ja ma pean tunnistama, et vaatamata paljudele saavutatud kompromissidele on jäänud õhku mõned küsitavused ja kahtlused. Näiteks veel eilse päeva seisuga on nii Eesti Ajalehtede Liit kui ka Arstide Liit saatnud pöördumise nii õiguskomisjonile kui õiguskantslerile, kus taas kord tõstetakse mõned küsimused käesoleva eelnõu suhtes.
Kuid kutsun siiski üles, head kolleegid, et anname aega sellel õigustaval ja ka kohtupraktikal kujuneda, sest me loome uut õigusruumi, mida seni ei ole selles valdkonnas kehtinud. On olnud selline, ütleksin vabatahtlik ajakirjanduseetika jälgimine ja ükski seadus pole seni inimese au ja väärikust otseselt kaitsnud. Nii et anname kujuneda kohtupraktikal sellele uuele õigustavale.
Eelnõu kohaselt tekitas ka pingeid selline mõiste nagu 'ennetava kahju hüvitamine', kus on jutt mõistlikust rahasummast, mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse. Ühtlasi võimaldab eelnõu kohtul hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit. Just rõhutan seda viimast – varalist seisundit –, et mõjutada teda hoiduma edasisest kahju tekitamisest, millel olekski võib-olla nn ennetav toime. Kahju tekitaja varalise seisu arvestamine on vajalik selleks, et väljamõistetav hüvitis oleks mõjus ja aitaks ära hoida edaspidiseid rikkumisi. Inimese au ja väärikuse teotamine, valede andmete avaldamine, mille eest on võimalik välja mõista kahjuhüvitist, võib toimuda meie ühiskonnas ka laiemalt kui seda ainult meedias. Käesolev eelnõu, rõhutan, ei ole suunatud ja ei reguleeri ainult meie ajakirjanduse valdkonda vaid võib puudutada ka näiteks Interneti suhtlusvõrgustikus, avalikel üritustel sõnavõttudes väljaöeldut.
Kokkuvõtteks võingi öelda, et komisjonile laekus kokku 3 muudatusettepanekut, millest, nagu ma juba varem mainisin, ühe võtsid meie kolleegid Riisalu ja Gräzin tagasi, ja laekus ka arvukalt arvamuskirju, viimati siis Ajalehtede Liidust. Ja kuna eelmisel nädalal meie pika ööistungi tagajärjel me antud eelnõu käsitleda teisel lugemisel ei saanud, siis õiguskomisjon tegi menetlusliku otsuse suunata eelnõu teine lugemine tänase päeva peale, s.o 23. novembrile ja kui me täna teise lugemise lõpetame, siis panna eelnõu kolmandale lugemisele juba ülehomme ehk 25. novembril. Ehk täna komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Tänan!
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Arusaadavalt on ka küsimusi. Esimesena saab küsimuseks sõna Mark Soosaar. Palun!
Mark Soosaar
Lugupeetud ettekandja! Mitte olles õiguskomisjoni liige, on väga huvitav teada, kas te arutasite ka seda piirjoont, mis peaks tagama isikule kaitse ajakirjanduse poolt kohtuotsuse langetamise suhtes? Sest me ju teame üsna hulgaliselt neid näiteid, küll kohalikest ajalehtedest, küll ka üleriigilistest lehtedest, kus räägitakse süüteost, kus kirjutatakse inimesest ja siis lisatakse sinna juurde, et sellise kuriteo eest võib talle määrata nii- ja niisuguse karistuse ja kõik see on vormistatud selliselt, nagu juba oleks otsus kohtus langetatud. Neid kaebusi on ju rahva hulgas hästi palju. Mis te arvate, kas see seadus suudab sellist isiku ja tema väärikuse kaitset tagada või mitte? Aitäh!
Robert Antropov
Esiteks, ma tahaksin juhtida tähelepanu, et kui me räägime karistusseadustikust ja seal ettenähtud karistusmääradest, siis ma rõhutan, et tegemist on karistustega. Kui me räägime antud eelnõust 656, me räägime mittevaralise kahju hüvitamisest ehk me räägime kahju hüvitamisest. Siin on suur vahe! Muidugi komisjon arutas ka seda, et selle kahju hüvitamisel peavad olema mingid piirid, alampiirid või ülempiirid, kuid me jäime siiski arvamusele, et me ei sooviks piirata kohtuniku otsustusõigust ka põhjusel, et seni on välja kujunenud teatud kohtutava ja kohtupraktika, ning kui käesolev eelnõu jõustub seadusena, siis tekib kohtunikul veel täiendav võimalus selle sama mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada ka rikkuja varalist seisu. See ongi see uus mõte, mis siia juurde tuuakse. Ehk need teie poolt küsitud piirmäärad olid tegelikult Eesti Ajalehtede Liidu ettepanekute hulgas, kus nad soovisid ülempiiri näiteks tõmmata üksikisikute puhul 1000 euro peale ja rikkujate ettevõtete puhul siis 10 000 euro peale. Kuid nagu ma eelpool ütlesin, komisjon ei pidanud vajalikuks kohtuniku otsustusõigust piirata ja kõik jääb nii ka tulevikus, ka kõik need kahjuhüvitise suurused jäävad tulevikus kohtuniku otsustada.
Aseesimees Keit Pentus
Aleksei Lotman, palun!
Aleksei Lotman
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mulle tundus, et kolleeg Soosaare küsimus oli küll hoopis teisest vallast kui vastus, aga sellega õiendagu kolleeg Soosaar ise. Minu küsimus on järgmine: kuivõrd osa vastuolusid jäid ikkagi üles, kas komisjon kaasas nende vastuolude lahendamisse sõltumatuid eksperte, näiteks ülikoolidest, eelkõige just ülikoolidest ja kui jah, siis kes need olid? Aitäh!
Robert Antropov
Nagu ma mainisin, komisjon sai kokku päris mitme osapoolega nii töögruppides kui komisjoni istungitel ja ma võin mõned neist mainida. Kindlasti, kuna eelnõu puudutab meie ajakirjandust, olid praktiliselt kõikidel komisjoni kokkusaamistel esindatud ka meediaväljaanded, nimetan kas või rahvusringhäälingut, BNS-i, Ajalehtede Liitu, oli kaasatud ka teadlasi. Õigusteadlasi seekord esindas Tartu Ülikooli eraõiguse instituut eesotsas Paul Varuliga. Olid esindatud ka ettevõtjate ja, nagu ma mainisin, arstide liit. Nii et selles mõttes komisjon püüdis eelnõu arutada avalikult ja kaasates kõiki asjast huvitatud osapooli.
Aseesimees Keit Pentus
Trivimi Velliste, palun!
Trivimi Velliste
Aitäh, proua aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab Eestiga kultuuriliselt sarnaseid riike ja õigusruume. Kas komisjonis oli juttu mõnest teisest meile lähedasest riigist ja sealsest õiguspraktikast? Kas kusagil rakendatakse näiteks ennetava trahvi puhul seda ülemist lage või ei ole selliseid näiteid teada? Aitäh!
Robert Antropov
Jah, komisjonis olid käsitlemisel need sarnased seadused teistes riikides. Võib öelda, et kindlasti me leiame sarnasusi nii Saksamaalt, USA-st kui ka Põhjamaadest. Küll aga antud eelnõu algatamise eesmärk oli reguleerida meie õigusruumis valdkond, mis on seni reguleerimata, mis puudutab igapäevaselt meie tegemisi ja võib-olla ka väga paljus suunab inimese elu. See oli eelnõu autori tööplaani võetud eelnõu ja loomulikult selle väljatöötamisel jälgiti ka kõikvõimalikku muu maailma praktikat.
Aseesimees Keit Pentus
Hannes Rumm, palun!
Hannes Rumm
Lugupeetud ettekandja! Olin koos teiega Riigikogu õiguskomisjoni juurde loodud selle seaduseelnõu töörühma liige. Nii nagu ma olin ka õiguskomisjoni juurde loodud võlakaitse seaduse töörühma liige. Kui ma võrdlen selle kahe komisjoni tööd, siis võlakaitse seadusega me käisime koos üle aasta, koosolekuid toimus töörühmas kümneid. Kahjuks nn allikakaitse seaduse töörühma kohta jõudis minuni ainult kaks kutset. Minu küsimus teile on kui selle komisjoni töörühma eestvedajale: miks oli siis selline olukord, kus ühte seaduseelnõu õiguskomisjonis arutati kümneid kordi ja aasta aega, arvestades huvigruppide tahet, aga selle käesoleva seaduseelnõu puhul toimus paar üksikut formaalset kokkutulekut? Selle tulemusena esitatud huvirühmade tagasisidet ei arvestatud. Aitäh!
Robert Antropov
Aitäh! Ma ei oska täpselt öelda, kuidas need kutsed liikusid ja kellele ja mitmel korral, aga nagu ma oma ettekandes mainisin, peale siin saalis 7. aprillil olnud esimest lugemist antud teema oli käsitletud kahel õiguskomisjoni istungil ja kolmel töögrupi istungil. Nii et viis kohtumist peale aprilli. Enne seda on neid kohtumisi olnud vähemalt sama palju ehk me räägime, et aasta jooksul on kokku saadud vähemalt kümme korda. Aga ma usun, et õiguskomisjoni ametnikud oskavad vastata, kuidas täpselt need kutsed liikusid ja miks kümnest ainult kahele teid kutsuti. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Hannes Rumm, teine küsimus, palun!"
Hannes Rumm
Aitäh! Jätkuks eelmise küsimuse juurde: ma jään kindlalt seda meelt, et kahjuks allikakaitse seadusega on kordades vähem tööd tehtud kui võlakaitse seadusega. Aga minu teine küsimus on see, et mis seal salata, nii Toompea koridorides kui ajakirjanduses on esitatud väide, et allikakaitse ja võlakaitse seadused on selles mõttes omavahel lahutamatult seotud, et kui Reformierakond pakkus IRL-le kokkulepet, et kui te tahate, et võlakaitse seadus, mis puudutab tuhandeid perekondi, vastu võetakse, siis selle tasuks peate te toetama ka allikakaitse seaduse vastuvõtmist, mis puudutab võib-olla 4–5 üksikjuhtumit Eesti ajakirjanduses ja on suuresti justiitsminister Rein Langi isiklik kättemaksuaktsioon Eesti ajakirjanduse vastu, mis on olnud tõsiselt rünnak. Kas te kinnitate seda väidet? Aitäh!
Robert Antropov
Kas see oli küsimus, et kas ma kinnitan? Loomulikult ma ei kinnita seda väidet ja allikakaitse seaduse eelnõu ei ole sugugi vähem menetletud ja vähem arutatud. Kõikidel osapooltel oli võimalus oma arvamust esitada ja koostöös, nagu ma mainisin, Tartu Ülikooli eraõiguse instituudiga sai ka sellele eelnõule antud parim sõnastus, mis sisaldab ka kõikvõimalikke kompromisse.
Aseesimees Keit Pentus
Jaan Kundla, palun!
Jaan Kundla
Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Sõnavabadus ja arvamuse avaldamise õigus on demokraatia põhiõigusi, kuid piisava tähelepanuta on jäänud see pool, et keegi ei tohi rikkuda teise poole samasuguseid õigusi. Kas antud seadusega on see tagatud paremini kui varem?
Robert Antropov
Jah, see ongi olnud selle seaduse üks põhieesmärke, nagu ma mainisin, leida tasakaal sõnavabaduse ja inimese au ja väärikuse kaitsmise vahel. Nii et ma usun, et tõesti, kui eelnõu võetakse vastu seadusena, siis inimeste üks põhiõigus lisaks sõnavabadusele, au ja väärikuse kaitse saab olema ka veelgi paremini tagatud. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Indrek Saar, palun!
Indrek Saar
Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa võid siinkohal meile otsesõnu siiski kinnitada, et sina ei tea mitte midagi kahe võimupartei vahel sõlmitud kokkuleppest, et üks toetab võlakaitset ja teine toetab käesolevat seadust?
Robert Antropov
Ei, sellisest kokkuleppest ma ei tea midagi.
Aseesimees Keit Pentus
Marek Strandberg, palun!
Marek Strandberg
Hea ettekandja! Minu küsimu on selline. Kuna te väitsite, et kõikvõimalike huvigruppidega on räägitud, kõik erimeelsused on juba ette lahendatud ja mis kõik veel, siis minu küsimus on see: kui nüüd see hääletustulemus liigub selle seaduse vastuvõtmise poole ja meedia, kes on valdavalt huvigruppide hulgas, reageerib sellele poolthääletusele samuti, kuidas nüüd öelda, üsna raevukalt. Kas te olete valmis oma väiteid töögrupi juhina ja komisjoniliikmena korrigeerima selles suhtes, et kõikide osapooltega ei olnud ikka räägitud? See küsimus on natuke nagu tulevikku. Aitäh!
Robert Antropov
Aitäh! Kõigepealt ma pean ütlema, et meie demokraatlikus ühiskonnas on isegi peale seaduse vastuvõtmist veel institutsioone, kes sellele seadusele saavad anda hinnangut. Kõigepealt, Eesti president peab selle seaduse välja kuulutama ja selleks läbitakse ka teatud protseduurid, tehakse teatud analüüse. Teiseks, meil on õiguskantsleri institutsioon, kellel ongi põhiülesanne jälgida seaduste täitmist. Nii et ma usun, et isegi peale seaduse vastuvõtmist debatid selle seaduse ümber võivad jätkuda ja pädevad institutsioonid annavad ka oma hinnangu. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Eiki Nestor, palun!
Eiki Nestor
Mul on kaks küsimust. Esimene oli ka üleval eelnõu esimesel lugemisel. Nüüd teatud tegevus kaitseb seaduse tasemel ajakirjanikku paremini. Mind huvitab see vahekord: mida on vaja teha seadusega ja mis töötab niigi? Kas on komisjonil teada, et Eesti kohtud oleksid küsinud ajakirjanikult midagi sellist, mis nüüd selle seaduse vastuvõtmisel saab olema keelatud?
Robert Antropov
Ei, otseselt öelda sellist kohtupraktikat Eesti õigusmõistmises veel ei ole tekkinud. Aga kui me räägime seaduste väljatöötamisest ja nende jõustamisest laiemalt üldse, siis seadusi me ei võta vastu ainult tagantjärgi tarkusega, vaid seadustel on teatud ennetav roll. Küll aga kohtupraktikat väljaspoolt Eestit on leida küll ja küll. Nagu ma mainisin, väga paljudes riikides onajakirjanik ja tema allikas sääraselt seaduse tasemel kaitstud.
Aseesimees Keit Pentus
Tõnis Kõiv, palun!
Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin mõned head kolleegid püüdsid jätta muljet, nagu oleks kaks eelnõud, üks juba vastuvõetud – võlakaitse – ja täna arutusel olev allikakaitse ühest ja samast ooperist. Kas sa võiksid üle kinnitada seda, et kui võlakaitse seaduse eelnõu sündis siin parlamendis puhtalt lehelt alustades, siis seal oli kümmekond töörühma koosolekut, aga praegu hetkel menetluses olev eelnõu tuli Vabariigi Valitsuse poolt ehk selle eelnõu puhul rakendus Riigikogu oma pädevuste ja oskustega alles poolde protsessi, mitte päris algusest ja sellest tulenevalt töörühmade koosolekute arvu erinevus. Kas on nii?
Robert Antropov
Jah, on nii. Neid seadusi ei algatatud üheaegselt ja ei menetletud sääraselt ja üheaegselt, vaid iga seaduse eelnõu, nii võlakaitse kui ka nn allikakaitse eelnõu läbis oma menetlusprotseduurid. Nendel eelnõudel on ka erinevad vastutavad õiguskomisjoni liikmed, nii et ma kinnitan seda, et mingit ühist kokkumängu ei ole. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Näib, et küsimused on otsas. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Aleksei Lotmani. Palun!
Aleksei Lotman
Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kolleegid! Meie menetluses on hetkel üks väga oluline eelnõu, millest sõltub, kas saavutame mõistliku tasakaalu sõnavabaduse, sh ajakirjandusvabaduse ja inimeste au ning väärikuse kaitse vahel. Põhiseaduse § 45 ütleb: "Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks."
On ilmne, et põhiseaduse mõttega on kooskõlas vaid proportsionaalsed piirangud, kuid arusaam ühe või teise piirangu kohasuse üle on alati mõnevõrra subjektiivne. On üsna loomulik, et konkreetse seaduse puhul ongi siin otsus suuresti seadusandja käes. Kuid tark seadusandja võtab arvesse ka avalikkuse arvamust, eelkõige seadusest kõige rohkem puudutatud huvirühmade oma. Loomulikult ei ole need arvamused seadusandjale siduvad, sest päeva lõpuks vastutame just meie selle eest, millise seaduse me vastu võtame, kuid mida põhjalikumalt me seadust arutame nendega, keda see hiljem otseselt mõjutab, seda tõenäolisem on hea seaduse sünd.
Tahan siinkohal tunnustada õiguskomisjoni, kes ei tormanud valitsusest tulnud eelnõu parlamendis kiirkorras läbi lohistama, vaid eelistas seda arutada üsna mitmel koosolekul asjast puudutatud huvirühmi kaasates, ning olen üsna veendunud, et selle tagajärjel on eelnõu muutunud paremaks. Seejuures tuleb rõhutada sedagi, et kuigi seadus on eelkõige õigusakt, on selle vastuvõtmine alati ka poliitiline akt. Tormata ummisjalu vastu võtma ajakirjandust käsitlevat eelnõu, mis oli tekitanud ajakirjandusringkondades sedavõrd negatiivset vastuvõttu, oleks olnud üsna vastutustundetu isegi juhul, kui eelnõu tekstil endal poleks olnud ühtegi viga, sest signaali kruvide kinnikeeramise eest oleks saanud igal juhul nii rahvusvaheliselt kui siseriiklikult. On raske öelda, kumb neist kahest signaalist olnuks kahjulikum.
Kuigi meie ees on praegu oluliselt paremaks muutunud tekst ja ka vastuolud asjasse puutuvate huvirühmadega on muutunud tunduvalt leebemaks, ei tohi me siiski maha vaikida vastuolu, seoses ennetava kahjuhüvitamisega, mis on veel õhus, nagu mõned väiksemad vastuolud veel. Ja olgem ausad, selle sama kahjuhüvitamise teema ei ole sugugi mingi tühine nüanss, liiatigi arvestagem, et kuigi seadus on oluline, ei ole selle vastuvõtmisega pöörast kiiret, sest nagu ka kolleeg Eiki Nestor mainis, ühtegi reaalset kaasust, mis sunniks seda tegema, ei ole. Seetõttu arvavad rohelised, et tuleks veel korraks aeg maha võtta ja asjaomaste huvirühmadega veel korra maha istuda, võib-olla näiteks sõltumatuid eksperte senisest enam kaasates, mitte ainult õiguseksperte, vaid ka meediaeksperte, sest just see on parim viis ummikusse jooksnud eriarvamuste lahendamiseks ja dialoogiga edasiminekuks. Ning just selletõttu ja mitte mingist kiusust või soovist eelnõud põhja lasta, teen ma Erakond Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Arutagem veel kord avalikkust kaasates, asjaomane regulatsioon läbi ja võtkem siis vastu selline seadus, mis kajastab tõelist ühiskondlikku kokkulepet. Aitäh!
Aseesimees Keit Pentus
Indrek Saar, palun!
Indrek Saar
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Oleme taas tavapärase rutiini ees, kus me tõdeme, et Rein Langi nimeline Justiitsministeerium on meie ette toonud seaduseelnõu ikka selles pühas vaimus, mida kogu selle koosseisu läbi kümnete seaduste puhul on harrastatud, parafraseerides klassikuid täies teadmises, et sõnavabadus on inimeste jaoks niivõrd oluline asi, et seda ei tohi jätta inimeste otsustada, ammugi ei pea nad aru saama, kuidas see käib. Nii me olemegi seaduseelnõu juures, mis, tõsi küll, seekord algas siiski diskussiooniga ja paljulubava diskussiooniga, kus sellesama juba mainitud võlakaitse seaduse eelnõu ettevalmistamise töörühma eeskujul moodustati ka selle seaduse puhul töörühm, mis sai mõned korrad kokku, alustas sisulist dialoogi, muutis selle seaduseelnõu nii mõneski punktis oluliselt paremaks ja arusaadavamaks. Aga siis, nagu siinkohal juba korduvalt on vihjatud, ei olnud enam vaja avalikkusega diskuteerida, sest sündis kokkulepe vorst vorsti vastu ehk siis ühed saavad oma võlakaitse ja teised saavad oma allikakaitse. Me ei arva, et see on õige viis, kuidas seadusandja peaks talitama. Ja me ei arva kaugeltki, et selline vorst vorsti vastu seaduste tegemine oleks mõistlik tegu. Sest tuletame meelde, et kui paar aastat tagasi, kui oli esimene väga tõsine ragistamine eelarve kallal, siis võtsime vastu ühe seaduseelnõu, mis oli räigelt Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus just nimelt samasuguse vorst vorsti kauba käigus, kus eelarve menetlemise tuhinas mindi kaasa räigete põhiseadusvastaste seadusmuudatustega. Õnneks president seda välja ei kuulutanud ja see seadus tehti ümber. Seega teeme ettepaneku selle seaduseelnõu menetlemine katkestada, et kuulata ära vähemalt õiguskantsleri hinnang sellele seaduseelnõule, mida taotleb Eesti Ajalehtede Liit. Ja me arvame, et tuleb tõsiselt suhtuda ajalehtede liidu ja teiste huvirühmade hoiatusse, et see seadus võib praegusel kujul olla ka vastuolus põhiseadusega, kuna see võib kahjustada sõnavabadust, ning teiseks võib ennetavate kahjuhüvitiste toomine meie õigusruumi samuti olla põhiseadusvastane, sest kompenseeriva funktsiooni asemel muutub see karistatavaks. Rääkimata sellest, et üks sotsiaalselt sidus ühiskond võiks natukenegi püüda ka avalikkusele selgitada, mis on ühe või teise seaduseelnõu taga, ja natukenegi pingutada selle nimel, et ühiskonnas oleks vähem hirme ja vähem vibutataks seadusandja ja valitsuse poolt rusikaga omaenda inimeste ja omaenda riigi poole.
Tänan tähelepanu eest! Siinkohal annan üle ettepaneku käesoleva seaduseelnõu teine lugemine katkestada. Tänan!
Aseesimees Keit Pentus
Kõnesoove rohkem ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Vaatame läbi seaduse eelnõule nr 656 laekunud muudatusettepanekuid, neid on kokku kaks.
Esimene muudatusettepanek, mida ettekandja ka tutvustas, on esitatud juhtivkomisjoni poolt. Ka teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. Seaduse eelnõu nr. 656 muudatusettepanekud on nüüd läbi vaadatud ja kuivõrd Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduse eelnõu 656 teine lugemine katkestada, siis selle ettepaneku me peame mõistagi läbi hääletama. Alustame hääletamise ettevalmistamisega.
Panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu 656 teine lugemine katkestada. Palun hääletada! Hääletustulemused
Aseesimees Keit Pentus
Ettepanekut toetas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 44, 2 olid erapooletud. Ettepanek seaduse eelnõu number 656 teine lugemine katekstada ei leidnud toetust. Seaduse eelnõu number 656 teine lugemine on lõpetatud.
