President otsustas 1. juulil põhiseaduse vastasuse tõttu jätta riigikogus 15. juunil vastu võetud „Karistusseadustiku, avaliku teenistuse seaduse, välismaalaste seaduse, kodakondsuse seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus” välja kuulutamata.

Ilves leidis seaduses vaieldavusi neljas erinevas punktis. Muuhulgas vaidlustas president seaduse redaktsiooni, mille kohaselt muutub karistatavaks palju inimesi hõlmava korratuse organiseerimine või ettevalmistamine või sellises korratuses osalemisele üleskutsumine, millega võib kaasneda rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus. President leidis, et iga sündmuse või teoga võib teatava, kas või üliväikese tõenäosusega kaasneda muid sündmusi ja tegusid.

Riigipea hinnangul tuleb demokraatliku riigi seadusloomes tänapäeval juhinduda üle kahe tuhande aasta tagasi Vanas Roomas öeldust: seadusi ei või teha viha ajel, neid tuleb teha õigluse ajel. Eelnõusse muudatusettepanekuid lisanud IRL-i kuuluvad õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ja põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu kinnitasid aga, et seadus tugines põhjaliku arutelu tulemusele ning kindlasti ei olnud tegemist emotsionaalse või kiirustamise tagajärjel sündinud eelnõuga.

Muudeti sõnastust

„Sõnastasime ümber kaks vaidlusalust paragrahvi selliseks, mis peaks nüüd rahuldama erinevaid osapooli ja arvajaid. Niinimetatud valeandmete esitamise paragrahv sai pandud täpsemalt kirja ja defineeritud kui Eesti Vabariigi vastane võltsimine, mis oli ka vastava muudatusettepaneku esitajate algne idee," selgitas Ken-Marti Vaher pärast eelnõu esimest lugemist.

"Massiliste korratuste organiseerimise sätte jätsime sisuliselt samaks täna kehtivaga, kuid selles on täpsemalt kirja pandud, et kriminaliseeritud on ka nimetatud teo ettevalmistamine ja üleskutse selles osalemisele. Samuti tõstsime sanktsiooni nimetatud kuritegude osas kolmest kuni kaheksa aastani,“ lisas Vaher.

Õiguskomisjon otsustas jätta seadusest välja kriminaalmenetluse ja kodakondsuse seaduse muudatused, et tulla nende küsimuste juurde tagasi iseseisvates eelnõudes.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 riigikogu liiget, vastu oli 13. 

Eelnõu muudatusettepanekutega saad tutvuda siin ning väljakuulutamata eelnõuga siin.