Riigikohtu otsus: parteide rahastamise kontroll on seaduslik
Eile avaldas riigikohus lahendi, mille kohaselt vastab erakondade rahastamise kontroll põhiseadusele. Ühtaegu viitas riigikohus, et rahaasju uurida võivad ametkonnad ei kontrolli erakondade rahastamist piisavalt.
Riigikohtu esimees Märt Rask võrdles erakondade rahastamise kontrollimise küsimusi probleemidega liiklusjärelevalves. “Seadustega on loodud õiguslikud alused nii tõhusaks liiklusjärelevalveks kui ka erakondade rahastamise kontrollimiseks. Ent kui liiklusjärelevalve kas ressursipuudusel või mingil muul põhjusel igale teele ja tänavale ei ulatu ning liiklusrikkumisi pannakse ikkagi toime, ei tähenda see, et liiklusjärelevalvet reguleerivad õigusnormid oleks tingimata põhiseadusevastased,” lisas ta.
Endine õiguskantsler Allar Jõks, kes palus riigikohtul erakondade rahastamise kohta hinnang anda, ütles eile otsust kommenteerides, et teda rõõmustab esmalt see, et kohus on otsuse teinud. “Kas see otsus on õige või mitte, sel ei olegi enam tähtsust,” lisas Jõks.
Jõksi sõnul järeldub riigikohtu otsusest, et Euroopas omaks võetud erakondade rahastamise miinimumstandardid polegi Eesti põhiseaduse tõlgendamisel määravad. “Seetõttu on praegu kindlasti peale K-kohukese ja R-Hoolduse põhjust võidurõõmust hõisata ka riigikogulastest riigi äriühingute nõukogu liikmetel. Kas sellest otsusest võidab ka Eesti demokraatia, näitab lähitulevik,” lisas Jõks.
Samal ajal jäi eile avaldatud riigikohtu otsuse suhtes eriarvamusele kolmandik riigikohtu üldkolleegiumi kohtunikest. Riigikohtunik Jüri Põllu koostatud eriarvamusele kirjutasid alla ka Peeter Jerofejev, Hannes Kiris, Lea Kivi ja Jaan Luik.
Viis kohtunikku eriarvamusel
Eriarvamusele jäänud riigikohtunikud leiavad, et kui seadust pole ilmselgelt võimalik olemasoleva haldussuutlikkuse juures täita ja haldussuutlikkust pole seejuures põhimõtteliselt võimalik kiiresti viia seaduse täitmiseks vajalike nõueteni, võib tegevuse tulemuseks olev seadus teatud tingimustel olla põhiseadusevastane.
Eriarvamuse kohaselt võib olemasolevat erakondade rahastamise kontrolli süsteemi pidada põhiseadusevastaseks, kuid erinevalt õiguskantslerist ei pea eriarvamusele jäänud riigikohtunikud vajalikuks luua erakondade rahaasjade kontrollimiseks uut riigiorganit.
Küll aga peaks riigikohtunike hinnangul riigikogu täiendama selliste kontrollorganite nagu riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni ning maksu- ja tolliameti pädevust.
Kommentaar
Rein Lang, justiitsminister
Rein Lang: õigusemõistmine võidutses
Minul on väga hea meel, et riigikohtu otsuse puhul erakondade rahastamise kontrolli kohta võidutses taas õigusemõistmine. Minu argumendid olid veenvamad, sest riigikohus ei saa kohustada parlamenti ühte või teist seadust vastu võtma või mitte vastu võtma.
Mis puudutab aga erakondade rahastamise kontrolli süsteemi tõhustamist, siis minu arvates tuleks seda muuta. Vabariigi valitsuse korruptsioonivastase võitluse strateegias on see väga selgelt ka kirjas.
Vastava eelnõu esitab justiitsministeerium hiljemalt järgmise aasta alguseks. Muuta tuleks nii erakonnaseadust kui ka korruptsioonivastast seadust. Erakondade rahastamise kontroll ei pea siis hõlmama mitte ainult valimiskulutusi, vaid ka kõiki teisi kulusid.
Mirko Ojakivi
