Pikem põud võib korraliku viljasaagi nurjata. Rauno Volmar

Viimaste aastate kuumad suved, külmad talved ja muidu hukas ilm on murest murtud põllumeeste pead tööle pannud. Koostöös riigiga on hakatud kirja panema ilmaolusid, mis nende arvates ei lase taimedel kasvada ja viljal sirguda.

Selle kõige suurem kasu võiks olla, et tulevikus saaksid maaharijad kehvale ilmale viidates taganeda kokkuostjatega sõlmitud lepingutest. Nimelt müüakse suur osa nii Eestis kui ka mujal maailmas kasvavat saaki maha enne selle külvamist. Tegemist on ülemaailmse äriga. Ühelt poolt tagavad tulevikutehingud põllumehele kindluse, et tema kasvatatud rapsi või porgandit on kellelegi vaja, teisalt tähendab see maamehele aga riski.

Näiteks on karmimates tulevikutehingutes kirjas, et kui põllumees ei suuda sügisel kokkuostjale kindlat viljakogust tarnida, tuleb tal maksta kopsakat leppetrahvi. Summad võivad küündida suisa kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Riigile on tehtud ettepanek, et kuhugi seadustesse võiks kirja panna ka sellise asja nagu halb ilm. Võlaõiguse mõistes võiks siis tegemist olla vääramatu jõu ehk force majeure’iga, millele viidates vabaneksid põllumehed kokkuostjatega sõlmitud tehingust.

See oleks nii-öelda õlekõrs, mis maamehe hädast välja aitaks ega sunniks teda naabertalu peremehelt, kes pole kokkuostjaga käsi löönud, hingehinnaga vilja ostma, et sellega kesise hinna eest kokkuostulepingut täita. Põllumajandusministeeriumi andmeil oli mullu sügisel selliseid viljakasvatajaid Eestis päris palju.

Paraku on halb ilm suhteline mõiste. Seda möönis ka põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup. Sellepärast pole siiani Eestis ühtset arusaama, millised ilmaolud on erakordsed, millised mitte. Mõnele taimeliigile ei tee ka tugevam rahesadu midagi, kuid see võib hetkega hävitada terve viljapõllu. Nii tulebki riigil maameestega kokku leppida loogika ja metoodika, kuidas halba ilma defineerida.

Läheb põua süüks

Üheks võimaluseks on pakutud, et halba ilma võiks defineerida saagikuse kao kaudu. Et kui põuasel suvel hävib kolmandik saagist, siis on see põua süü.

MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees ja kartulikasvataja Kalle Hamburg selgitas, et pärast erakordsete ilmaolude kokkuleppimist peaks riik suutma neid ilmaolusid ka piisavalt täpselt jälgida. „Vaid sellisel juhul oleks põllumeestel võimalus oma lepingutest taganeda, sest muidu võib ju kokkuostja väita, et mingit ikaldust polnud ja tegemist on pahatahtliku kõrvalmüügiga,” selgitas Hamburg.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi peadirektor Jaan Saar teatas hiljuti põllumajandusministeeriumile, et nad suudavad koguda näitajaid õhutemperatuuri, sademete hulga ja intensiivsuse, tuule kiiruse, äikese, rahe, lumikatte paksuse, veetaseme kohta maakonna tasemel. „See ei ole kindlasti piisav põllumajandustootjatele vajaliku informatsiooni tagamiseks,” arvas Saar.

Seega pole välistatud, et riik võib erakordsete ilmaolude määratlemise kõrval hakata ka investeerima senisest täpsemasse ilmajälgimisse. Usaldusväärsed vaatlusandmed peaksid aitama vältida vaidlusi, kas saak jäi saamata sellepärast, et ilm oli kehv, või oli põllumees laisk ega väetanud põldu ja haris maad ülejala.

Talved lähevad soojemaks

•• Peale ilmastiku ja lühiajaliste ilmahädade võib Eesti põllumeeste sissetulekut hakata mõjutama kliima muutumine.

•• Eesti maaviljeluse instituudi teadlane Jüri Kadaja ütles, et nende asutuse teadlased on aastakümneid uurinud nii kliima kui ka ilmastiku mõju saagikusele. „Ligi 80 protsenti saagikuse kõikumistest on seotud ilmaga, ülejäänud on inimese poolt mõjutatav,” nentis Kadaja.

•• Kliimamuutuste mudelid räägivad sellest, et viiekümne aasta pärast peaksid suved ja talved minema soojemaks ja sademeterohkemaks. Mudelite põhjal tehtud kartulisortide uuringud on Kadaja sõnul andnud aimu, et varajaste sortide saagikus seepärast väheneb ja hiliste sortide saagikus esialgu suureneb. Varaste sortide häda on selles, et soojemates tingimustes taimede areng kiireneb, lehepind jääb väiksemaks ja kartuli kasvuaeg lüheneb ning selle arvel kannatab saagikus. Hiliste sortide potentsiaal aga avaldub täielikumalt, sest nende seni jahedate ilmade ja öökülmaga piiratud kasvuaeg pikeneb.