Majandusministeeriumi esindajate kinnitusel on riigi eesmärk saada firmas enamus­osalus, kuid rohkem ei soovita kommenteerida.

Kuni 200 miljonit

Selge on aga, et otseselt ostu-müügitehingut ei toimu. Eesti Päevalehe andmetel suurendatakse aktsiakapitali, mille käigus paneb riik raha juurde, kuid SAS mitte. Laua peal on kokkulepe, et nõnda kasvab Eesti riigi osalus lennufirmas 66 protsendini, SAS-i oma aga kahaneb 34 protsendi peale. Praegu jaguneb Estonian Airi omanikering SAS-i (49%), Eesti riigi (34%) ning investeerimispanga Cresco (17%) vahel.

Riik on Estonian Airi aktsiakapitali juurde panemas hinnanguliselt vähemalt 100–200 miljonit krooni. Näiteks ainuüksi ühe Estonian Airi poolt soetada plaanitava Bombardieri lennuki hinnakirjajärgne hind on aga ligi 370 miljonit krooni, millest Estonian Air sai väidetavalt allahindlust.

Tõenäoliselt on SAS-i soov Estonian Airist üldse eemalduda, mida SAS on varem ka korduvalt väljendanud. Samal ajal on SAS-i, lennundusvaldkonna suure tegija jäämine Estonian Airi omanikeringi kasulik, sest nii on võimalik lennukitele kas või näiteks kütustki odavamalt hankida. Nii-öelda surnud ring…

Eesti Päevalehele on kinnitatud, et SAS peab riigiga läbirääkimistel kõnelusi ka Cresco osaluse nimel ehk investeerimispank on Estonian Airist sisuliselt justkui kõrvale tõrjutud. Kahe suurema aktsionäri ehk riigi ja SAS-i 66 : 34 suhtega jagamise salaplaan näib õli vaid tulle valavat.

„Cresco ei osale riigi ja SAS-i läbirääkimistel ning ma ei taha ka spekuleerida teemadel, mis seal toimub või toimuda saaks,” oli Cresco juht ja Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults napisõnaline. „Meie enda omandi saatus Estonian Airis on ainult Cresco otsustada. Olen sama juba eelnevalt kinnitanud ja ei kavatse seda seisukohta muuta, et Cresco ei osale Estonian Airi natsionaliseerimises.”

Nii avalikkus, spetsialistid kui ka poliitikud on kordu­valt Estonian Airile ette heitnud, et firma on jäänud Euroopas lennuühenduste pakkumisel vaeslapse rolli ja oma arengus toppama.

Samuti pole seni koju toodud Kanada lennukitootja Bombardier ajakohaseid õhusõidukeid, kuna rahaasjad ei ole paigas. Estonian Air esitas oma lennukitellimuse juba 2008. aasta alguses. Kui riik Estonian Airi raha juurde paneb, siis oleks võimalik üks samm uutele lennukitele ja liinidele lähemale astuda. Samuti tihendada lennugraafikut.

Olev Schults:

väikeaktsionäri saatus võib olla kibe

•• Cresco juht ja omanik, mis põhjustel on Cresco läbirääkimistest kõrvale jäetud?

Crescole pole keegi vastavat ette­panekut teinud ja seda ei peagi kaks aktsionäri, kes omavahel tahavad midagi arutada, tege­ma. Olen enda arvates ka üsna selgelt välja öelnud, et Cresco ei austa ega toeta natsionaliseerimist ja subsideerimist – esimene on eba­moraalne ja teine ebaseaduslik.

See ongi piisavalt hea põhjus, et mitte osaleda sellistel läbirääkimistel.

•• Miks SAS esineb kõnelustel ka Cresco osaluse nimel?

Ei kommenteeri.

•• Kas on nii, et Crescol ei ole Estonian Airis sisuliselt omanikustaatust?

Täielik jama nii sisus kui vormis. Teeme oma otsused aktsionärina alati ise. See on üks versioon igat sorti kiibitsejate teooriatest, mille hulka võib liigitada ka Cresco SAS-i-meelsuse ja muu sarnase. See on täielik jama.

•• Kas ja mil moel on Crescol kavas aktsiakapitali laiendamisele vastu seista?

17% häältega ei ole reeglina võimalik 83% vastu minna. Väikeaktsionäri saatus võib olla üsna kibe, eriti kui aktsionäride hulgas on mõni suurem, kes reegleid ei austa. Aktsiakapitali laiendamine või mis iganes muu omanike otsus ei peaks olema asi iseenesest, näiteks teenima eesmärki ettevõte üle võtta, ja Cresco lähtub oma otsustes ettevõtte valikutest. Seni kuni Cresco on Estonian Airi aktsionär, hääletame nende valikute poolt, mis on mõistlikud kommertsvalikud. Maksumaksja raha paiskamine dereguleeritud sektori vabal turul konkureerivasse ettevõttesse on meie arvates põhimõtteline eksitus, ning halvemal juhul ebaseaduslik ja sellist asja me toetada ei saa.