Haridus- ja teadusministeerium sunnib kohalikke omavalitsusi järgmise kolme aasta jooksul kriitiliselt üle vaatama oma koolivõrku ning hakkama sulgema nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiklasse.

“Koolide uue rahastamismudeli tulemusena loodame, et omavalitsused hakkavad rohkem koostööd tegema,” lausus uue, klassipõhise rahastamismudeli peaideoloog haridus- ja teadusministeeriumis, analüütik Priit Laanoja.

1996. aastast kehtinud nn pearahapõhine haridusasutuste rahastamine on ajale jalgu jäänud ning asendatakse valitsuse paari nädala taguse otsuse tulemusel põhiliselt klassipõhise rahastamisega.

Algkool peab jääma

Laanoja nõuniku Riho Raave sõnul on uue mudeli eesmärk anda riigi garantii eelkõige väikestele algkoolidele ning piisava õpilaste arvuga põhikoolidele. Lisaks toetatakse väiksemaid põhikoole, kus laste koolitee kasvaks ebanormaalselt pikaks ehk üle 30 kilomeetri.

Valgamaa Õru vallavanem Andrus Palloson võis uue mudeli üle rõõmu tunda, sest seni on hõredalt asustatud vald pidanud 14 õpilasega algkooli ülalpidamiseks ühe õpetaja palgaraha – umbes 100 000 krooni aastas – riigilt saadud summale lisama. “Nüüd tuleb see summa riigilt,” rõõmustas vallavanem.

Samasuguses pisikeses vallas Saaremaal Torgus tuli pärast põhikooli sulgemist õpilaste puudusel sulgeda ka algkool – lapsevanemad võtsid oma lapsed ja viisid kümnete kilomeetrite kaugusele põhikooli.  Valgamaa 50 õpilasega Lülle-mäe põhikooli direktor Janar Kansonen tõdes, et nende koolil lasub kirves pea kohal – seda nii vana kui ka uue mudeli järgi. “Õnnetuseks on Valka meilt alla 30 kilomeetri,” tõdes ta.

“Tõenäoliselt ongi palju põhikooli määratud sellele, et nad muutuvad algkooliks,” ütles Põl-va maavalitsuse rahandusosakonna peaspetsialist Sirje Kruus. Alles sel talvel valminud ja avatud Laulasmaa põhikooli direktori Jüri Alteri sõnul kaotab nende jõudsalt kasvav kool uue rahastamismudeliga aastas kuni 60 000 krooni õpetajate palgafondist, aga Keila valla kaks väikest algkooli saavad raha juurde.

Väikesed põhikoolid löögi all

Raave ja Laanoja sõnul ei pea igas alg- ja põhikooli klassis olema täpselt ette nähtud arv õpilasi, vaid igas kooliastmes peab olema keskmiselt kuus või küm-me last. Veelgi enam, kui põhikooli viimastes klassides ei ole kokku keskmiselt kümmet last, aga altpoolt tuleb neid piisavalt juurde, arvestab mudel sellise põhikooli säilimist.

Väikesaarte osas kehtib aga reegel, et kuni kooli tuleb üks õpilanegi aastas, peab seal põhikool olema ning õpetajad palka saama. “Õpilaste arv klassides väheneb, kuid liitklassid on ebapopulaarsed,” ütles Kruus. “Vana pearahasüsteemiga ei ole paljud vallad liitklasse teinud, vaid on ise koolile peale maksnud,” lausus ta.

“Uue mudeli põhjal saavad liitklassid lisaraha lisatundide eest – see võiks liitklasse juurde tuua,” arvas Kruus.

Ilma uue mudelitagi satuvad seoses õpilaste arvu vähenemisega tõsise löögi alla väikesed maagümnaasiumid. Kui güm-naasiumiklassis õpib alla 21 õpilase, siis siin maksab riik endiselt  iga õpilase eest ja täitmata kohad jäävad ka rahata.

“Ahja keskkoolis jäi sel aastal 10. klass avamata – sinna oleks läinud vaid kaks õpilast,” tõi Kruus näiteks.

Saaremaal on põhjust muretsemiseks Leisi keskkoolil. “Praegu on see 67 õpilasega veel  piisavalt suur, aga see ei pruugi nii jääda,” lausus maavalitsuse osakonnajuhataja Peeters.

Linnagümnaasiumide rahaline seis saab uue mudeli järgi enamasti kannatada, sest seal jääb arvestus pearahapõhiseks.

Suurte linnakoolide ning väikeste maakoolide rahastamine on senise peamiselt õpilaste arvust sõltuvana olnud ebaõiglane. Saaremaal arvestati mõni aasta tagasi välja, et linnakoolides jääb raha umbes kolm miljonit krooni üle, kuid väiksemates miljon krooni puudu.

Raave ja Laanoja sõnul ei ole gümnaasiumi säilitamine põhikooliastmetele ette nähtud raha arvelt hariduse kvaliteeti silmas pidades õigustatud. “Lõppkokkuvõttes kannatavad kõik selle kooli õpilased,” selgitasid ideoloogid.