Riik kutsub eestlasi laia ilma pealt esivanemate maale tagasi
Rahvastikuministri büroosse asub peagi tööle ametnik, kelle ülesanne on korraldada eestlaste tagasitulekut esivanemate maale.
Esimest korda hakati eestlaste tagasirände teemaga tegelema seitse aastat tagasi rahvastikuministri büroos, kui minister oli Katrin Saks. Konkreetse punktina jõudis teema uue valitsuse koalitsioonilepingusse.
Integratsiooni sihtasutuse juhi Tanel Mätliku sõnul on 1992. aastast eeskätt Eestis elavate venelaste kodumaale tagasipöördumist toetanud sihtasutus hakanud olude muutudes järjest enam koos migratsioonifondiga tegelema naasvate eestlastega.
“Möödunud aastal sai tagasipöördumistoetust 40 inimest,” nimetas Mätlik. 2004. aastal oli see arv 34 ning 2005. aastal 12. “Samas väheneb toetusesaajate hulk Eestist lahkumisel. 2006. aastal sai lahkumistoetust 108 inimest,” ütles Mätlik.
Mitu aastat on Eestis korraldatud ida pool elavatele noortele eestlastele keelelaagreid, kus osaleb üle poolesaja noore.
“Koalitsioonilepingust olenemata on Eestisse tagasitulijaid toetatud,” ütles integratsioonifondi konsultant Martin Eber. Tema sõnul on praegu kriteeriumiks, et naasja lahkus vähemalt 10 aastat tagasi. “Üritame tagasi tuua ka neid, kes lahkusid 1990. aastate alguses,” ütles Eber. Tõsi, kojukutsumise üksikasjalikku kava veel kusagil kirjas pole ja selle koostamine saabki rahvastikuministri büroo ülesandeks.
Eesti kodakondsust esivanemate maale naasvad mittekodanikest eestlased praegu automaatselt ei saa, nad peavad alustama viieaastasest tähtajalisest elamisloast. “Inimene peab tõestama, et ta esivanemate seas on eestlasi,” nimetas Eber esimest sammu, mis naasjatel vaja teha.
Migratsioonifondi konsultandi sõnul on tagasitulijate jaoks kõige suurem probleem eluaseme leidmine. “Näiteks tahab Ukrainast tagasi tulla üks eesti pere, kes sooviks asuda elama Kagu-Eestisse, kuid ei leia endale kaugelt elukohta. Nõustame neid ja püüame kohalike omavalitsuste abil leida alustuseks sotsiaalpinda,” ütles Eber.
Andmed näitavad, et tagasitulijate seas on enamik nooremad täies tööeas inimesed ja lastega pered. “Neid on ju Eestisse eriti põhjust oodata,” lisas Eber.
Eestis kergem oma pesa leida
Kolm aastat tagasi Kanadast Eestisse oma esivanemate kodumaale naasnud Riina Kindlam tõdes, et on Kanadasse jäänute seas tagasitulemise toetuseks kihutustööd teinud. “Kirjutan jõudumööda Toronto eesti lehele, sest arvan teadvat, mida sealsed inimesed teavad või ei tea Eestist, ja mis neid huvitada võib,” ütles Kindlam. “Juhin nende tähelepanu võrdlustele siinse eluga – mõistagi valdavalt positiivselt,” lisas ta.
Ta tõdes, et senise elu ookeani taha jätmine on nõudnud julgust ja ettevõtmist. “Oleks hea, kui Eestis oleks organisatsioon, mis annaks nõu ja abistaks ümberasumisel. Ma ise võin öelda, et Eestis on kergem oma pesake leida, kõik on palju lähedasem kui Kanadas,” võrdles ta.
Kindlami sõnul tuli ta teadmata, kus ja millal Eestis tööd leiab, aga see ei heidutanud ning elu on laabunud.
Väljaränne kasvab
•• Eriti pärast Euroopa Liiduga liitumist on eestlaste väljaränne läände taas kasvanud. Siseministeeriumi rahvastikuregistri andmeil on viimastel aastatel lahkunute arv vähemalt 32 000, kuid tõenäoliselt on see arv oluliselt suurem. Soome on Eesti andmeil asunud viimastel aastatel kolm korda vähem eestlasi, kui Soome andmeil – tõenäolisem arv on 16 000. Teistesse riikidesse kokku on teadaolevalt lahkunud kokku samapalju kui Soome.
•• Üks suund, mida ettevalmistatav tagasirände kava peab arvestama, on just nende uusemigrantide hoidmine Eesti küljes.
