Kui mullu kandus õppelaenu­võtjate võlgadest 14,3 miljonit krooni riigi kui laenu tagaja õlule, siis tänavu 8. juuni seisuga on riik pidanud pankadele välja maksma vaid pisut väiksema summa – 11,3 miljonit krooni.

Mure võlgade kasvamise pärast on suur. Haridusministeeriumi andmeil jäävad endised õppurid võlgu peamiselt tööpuuduse tõttu. Siiski paistab riigi vaatevinklist, et kohustused jäetakse unarusse osalt ka põhjusel, et võlgu jäänud summa saab laenudega tegeleva haridusministeeriumi kaudu mingil määral ajatada. Intressimäär võlasummalt püsib aga muutumatult viiel protsendil.

Odavam kui maksuvõlg

„Isikul on võimalus tasuda võlg riigile maksegraafiku alusel kuni seitsme aasta jooksul ja tasutav intress on näiteks maksuvõla eest tasutava intressiga võrreldes madal,” seisab rahandusministeeriumi koostatud seletuskirjas. Laenusummade tasumise motivatsiooni tahetakse tõsta intressimäära tõstmisega praeguselt viielt kümnele protsendile.

Ühtlasi tegi ministeerium ettepaneku jätta õppelaenu maksimummäär 30 000 krooni tasemele. Selle poolt räägib pea puuduv hinnatõus ja see, et kui üliõpilane näiteks viie aasta jooksul võtab maksimummääras laenu, kujuneb tema hilisemaks tagasimakseks 1500–1600 krooni kuus. Niisugune kohustus võib tulevikus pärssida isiku võimalusi saada näiteks eluasemelaenu.