Riigikohus jättis eile jõusse Tartu ringkonnakohtu otsuse, mille järgi peab maksuamet tagastama metsandushiiu Sylvester endistelt omanikelt ebaseaduslikult sisse kasseeritud sadu miljoneid kroone tulumaksu pluss sellele mitme aasta jooksul lisandunud intressi. Ehkki eilne otsus puudutab ainult väiksemat osa Sylvesteri mitmekümnest eksomanikust, kes läbisid kohtutee Tartus, toob see enam kui tõenäoliselt kaasa ka Tallinna ja Tartu kohtumajas seni pooleli olevate protsesside kiire lõpu. See tähendab, et riik peab 34 inimesele tagasi maksma kokku 386 miljonit krooni tulumaksu, 181 miljonit krooni kogunenud intresse ja lisaks mitu miljonit krooni kohtukulusid. Niigi ülipingelises majandusolukorras ei too see siiski kaasa uue lisaeelarve koostamise vajadust, kuna rahandusministeeriumi kevadisse riskistsenaariumi on poole miljardi krooni võimalik „kaotamine” sisse kirjutatud.

Vaieldi jonnakalt edasi

Ehkki maksuametil oli võimalik Sylvesteri omanikele raha tagastada juba aasta tagasi, kui ärimehed said võidu esimese astme kohtus, ning seega säästa miljoneid kroone üha kasvavate intresside arvelt, otsustas amet minna püüdma suurt kala ja viis vaidlused edasi kõrgema astme kohtusse.

Maksuameti peadirektor Enriko Aav ei nõustunud eile, et tegemist oleks olnud halva otsusega. „Kui me näeme võimalikku maksurikkumist, siis me peame seda ka menetlema, vastasel juhul süüdistataks meid manipuleeritavuses,” ütles Aav. Kas maksuamet loobub edasisest võitlusest Tallinna ja Pärnu kohtus, Aav lõplikult veel ei lubanud, öeldes, et enne tuleb riigikohtu otsust põhjalikult analüüsida. Tõenäoliselt see nii siiski läheb, sest eilse riigikohtu otsuse ning teiste, veel pooleli olevate asjade sisu on pea üksühene. Küsimust, kes mitmesajamiljonilise fiasko eest vastutab, nimetas Aav retooriliseks.

Kohtuvaidluses Mati Pollit ja teisi Sylvesteri endisi suuraktsionäre esindav vandeadvokaat Marti Hääl lausus, et on rahul, et maksumaksjate seisukohti riigikohtus tunnustati. „Kurb meel on mul selle pärast, et selliseid ettevõtjaid ja maksumaksjaid on aastaid mõttetult koormatud. Selle asemel oleksid nad saanud keskenduda meie niigi väikeses majanduses vaid lisaväärtuse loomisele,” ütles Hääl ning lisas, et praegusel juhul läks maksuamet üle mõistliku piiri. „Riik peab tegutsemises olema küll järjekindel, aga ei tohiks olla oma kodanike ja maksumaksjate suhtes olemuselt kuri.”

Endine rahandusminister, samuti maksuametiga peetud pikas vaidluses peale jäänud Tõnis Palts lausus, et eilse otsuse valguses tekib nüüd ehk ka poliitikute ja ametnike vastutus kõige kõrgemal tasemel. „Mina maksumaksjana ei pea kinni maksma ametniku lollust või poliitiku otsustusvõimetust. Sylvesteri mehed on tublid, et jaksasid selle tee lõpuni käia,” rääkis Palts. „Tahaks, et riik vabandaks avalikult maksuterrori all kannatanud ettevõtjate ja nende perekondade ees. Mingeid vingerdavaid õigustusi kuulda ei taha.”

Samuti lausus Tõnis Palts, et loodetavasti õpib maksuamet sellest kaasusest nii palju, et ei torma praegusel keerulisel ajal niigi lonkavat ettevõtlust oma poolkõvade nõuetega koormama.

Sylvesteri endised suuromanikud eile kommentaare laialt jagada ei soovinud, kuna nende kohtuasi pole veel lõppenud. „See traagika, mis meile tehtuga kaasnes, on palju suurem ja olulisem, kui hakata praegu analüüsima, kui palju seda raha vahepealsel ajal vaja oleks võinud minna,” lausus üks endistest suuromanikest, Kaido Jõeleht.

Sylvesteri müügitehingu pikk saaga

•• Eesti metsandusettevõtte Sylvester müük algas 2001. aastal, kui selle ostmise vastu ilmutas huvi Rootsi kontsern Stora Enso. Ehkki Sylvester kuulus eraisikutele, asutasid omanikud enne müügitehingut enda nimedele eraldi äriühingud ning müüsid veel oma nimel olevad aktsiad enda firmadele.

•• Ärimehed küsisid enne sellise skeemi töölerakendamist nõu ka toonaselt maksuameti juhilt Aivar Sõerdilt, kes oma vastuses nõustus, et sellisel juhul tulumaksu müügitehingu pealt maksma ei pea. 2005. aastal muutis maksuamet aga põhimõttelist seisukohta ja esitas Sylvesteri eksomanikele maksunõuded. Kokku küsis maksuamet tagantjärele 404 miljonit krooni füüsilise isiku tulumaksu.

•• Ühtekokku 34 isikut tasus maksuametile selle põhjal 386 miljonit krooni. Eilne riigikohtu otsus tähendab, et riik peab juba reaalselt tagastama 32,8 miljonit krooni tasutud tulumaksu ja ligi 14 miljonit krooni intresse.